451

Kirikukogu kutsuti kokku Chalkedonis hereetik Eutüchese tõttu, kes, pidades ennast küll Aleksandria Kirillose toetajaks, rõhutas üleliigselt jumaliku loomust Kristuses. Eutüchese väidete kohaselt läbis Jumal-Poeg ehk Jumal-Sõna oma inkarneerumisel (lihaks saamisel) Jumalasünnitajat kõigest kui toru, kellega ei olnud Tal pea et mingit olemuslikku seost. Eutüchese arvates ning seda vastupidiselt kiriku usule ei saanud Kristus oma keha Jumalasünnitajalt (Neitsi Maarjalt), vaid otse taevast (vaimne keha), mistõttu väitis Eutüches et Kristusel on vaid üks jumalik loomus, inimlik loomus eksisteerib Temas vaid kui piisk meres. Kirikukogul aga kinnitati Aleksandria Kirillose vaimus, et Kristusel on kaks loomust (Kristus on täielik inimene ja täielik Jumal) ning üks isik (hüpostaas), kelleks on inkraneerunud (lihaks saanud) Jumal-Poeg e. Jumal-Sõna. Need kaks loomust (inimlik ja jumalik), mis moodustavad ühe ja ainsa issanda Jeesuse Kristuse on eristatud kuid mitte eraldatud, nad on müstilisel kombel segunematud ja samas jagunematud.

Pärast Chalkedoni kirikukogu eraldusid Kirikust monofüsiitidena tuntud kristlased, kelleks on tänapäeva Kopti, Süüria, Armeenia, Etioopia ja India kirikud.

Administratiivselt võib seda kirikukogu pidada esmakordselt patriarhaatide süsteemi loojaks. Pärast Chalkedoni kirikukogu hakkab vaikselt kujunema olukord, kus metropooliate (autokefaaliate) süsteem allutatakse metropoolia ülesele patriarhaatide süsteemile (v.a. Küpros) ja tekib nö. viie iseseisva krikiku valitsemisaeg ehk Pentarhia (Rooma, Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia, Jeruusalemm).