|
 Gruusia apostlisarnane Niina
 Märtrid piiskop Platon (Kulbusch), preestrid Nikolai ja Mihhail †1919
hommikuteenistuse evangeelium
Lk 6:17-23
Epistel
Hb 5:4-10;
Evangeelium
Lk 10:22-24
Tropar
Auväärne isa Platon, Sinu elu, Su töö ja Su õpetused ehtisid Su piiskopiametit pühaduse rüüga, aga sinu kannatamised tegid tühjaks selle maailma hirmuvalitsejate väe. Ustavusest oma kõige kallimale sõbrale Kristusele andsid Sa vabal tahtel oma elu ja kuulutad seeläbi, et Tema kuningriigi headused on ülemad kui kõik kaduvad asjad.
Nüüd palume meie Sind: palu meie eest armulise Jumala ees, et Ta kaitseks Eestimaad ja kogu meie rahvast, täidaks meie südamed oma hellusega ning laseks meie hingedes oma armu seemned kasvada.
Kondak
Oma heategude ja piiritu kaastunde eeskujuga võtab püha Platon ära meie ahastused ja eksimused, lastes meil puhata Jumala lõpmatus armastuses iga kord, kui me seda palume. Tuues ohvriks omaenese elu, teeb ta lahti akna ja laseb meil näha seda, kes tuleb ülestõusnud Kristust.
Meie palume Sind, kõigevägevam Issand, Isa, Poeg ja Püha Vaim, lase meil kõigil kuulsa piiskopmärtri Platoni palvete läbi oma maise eluräänaku lõppedes astuda Sinu Kuningriigi auhiilgusesse.
* * *
Püha piiskopmärter PLATON
Tulevane eesti piiskop Platon, ilmaliku nimega Paul Kulbush sündis 13.juulil 1869.aastal Pootsi-Kõpus Pärnumaal. Tema isa oli kohalikus õigeusu kirikus köstriks. Paul õppis Arusaare õigeusu kihelkonnakoolis ning seejärel Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Väga hea õppeedukuse tõttu avanes tal võimalus jätkata õpinguid ilma õppemaksuta Peterburi Vaimulikus Akadeemias. Akadeemia lõpetas ta 1894.a. kandidaadi kraadiga.
1917.a. nõustus preester Paul vastu võtma piiskopikoha Eesti Õigeusu Kirikus. Tema pühitsemine toimus 31.detsembril 1917.a.Tallinna Neeva Aleksandri katedraalis ja tema piiskopinimeks sai Platon.
Kohe peale pühitsemist alustas piiskop koguduste külastamist, kuigi see oli saksa okupatsiooni ajal raskendatud. Reisiti hobuvankriga, lageda taeva all. Igal pool, kus piiskop teenis peeti piiskoplik jumalateenistus ja hingepalve kalmistul. Toimusid vaimulikud vestlused ja rahvas sai kinnitust oma usus.
Peatselt tõusis päevakorda Eesti piiskopkonna moodustamine. Eriti Riia venelased olid ägedalt eestlastele oma piiskopivalitsuse andmise vastu, sest Eesti kuulus tollel ajal Riia piiskopkonna alla. Eesti saavutas siiski soodsa otsuse, seda eriti patriarh Tiihoni toetusel. Kuid venelased ei olnud sellise otsusega nõus - kirjutati kaebekirju piiskop Platoni kohta, mis puudutasid tema rahvuslikku meelsust. Piiskop jäi endale kindlaks ja jätkas oma tööd. Ta oli aktiivne Eesti iseseisvuse eest seisja, võttes osa ka Eesti Maapäeva tööst.
1918.a. 21.detsembril, kui enamlased olid teistkordselt haaranud võimu Tartus, tõmmati Tartu raekoja torni punane lipp. Selles keerukas olukorras otsustas õigeusu, protestandi, katoliku ja juudi vaimulikkond koos tegutseda. Piiskop Platon õnnistas kõiki öeldes:” Kui rasked ka poleks ajad, mis Jumal on meile saatnud, ometi on see täis õnnistust, sest nüüd saame me mõistma rohkem, kui kunagi enne, mida oleksime pidanud juba ammu aru saama – nimelt, et kõikvõimalike erinevaid nimesid kandvate uskude vahel on vaid inimeste ehitatud seinad. Kõrgel üle nende seinte on Jumal oma aujärjel – ja Tema on meie kõigi taevane Isa.”
2.jaanuari õhtul vangistati piiskop Platon oma kodu lähedal enamlaste poolt. Miilitsastaabis hõiskasid enamlased rõõmu pärast, kui nad kuulsid, et vangistatu on Eesti õigeusu piiskop Platon. Vangipõli kestis 12 päeva. Need olid päevad täis alandusi. Piiskop, jäädes kindlaks usule kinnitas ja lohutas kaasvange, paludes neid vabanemise korral kõigile Eesti õigeusklikele edasi anda tema viimne õnnistus. Selleks ajaks teadis piiskop juba kindlasti, et ta hukatakse.
Vanglas olles luges Platon tihti oma kreekakeelset evangeeliumi. Komissari nõudmisele lugemine lõpetada, vastas piiskop: ”Niipea, kui ma vabaks saan, ülistan ma Jumalat.”
14.jaanuaril 1919.a. hukati piiskop Platon Tartu Krediidikassa keldris koos preestrite Nikolai Beźanitski ja Mihhail Bleivega. Veel hukati luteri pastorid Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz koos 14 auväärse Tartu linna kodanikuga.
Piiskop Platoni leinatalitus peeti Tartus Jumalaema Uinumise Kirikus 18.jaanuaril. Eesti valitsus andis käsu tuua Platoni keha pealinna, kus toimus ka riiklik matusetseremoonia. Vaimulik matus toimus Tallinna Issanda Muutmise peakirikus, kus on ka piiskop Platoni haud.
Tallinna Issanda Muutmise kiriku õuel asub piiskop Platoni mälestussammas, mis esmakordselt avati 1931.a. Teistkordne, taastatud samba avamine toimus 1986.a. Suur-Kloostri Killa eestvedamisel.
2000.a.kanoniseeriti piiskop Platon Konstantinoopoli Oikumeenilise patriarhaadi poolt pühakuks.
|
)
)
