Haapsalus 25. Augustil 1999

Minu armsad ! See päev, mil me koos oleme, paneb - ma olen kindel - meid mõistma, et meie Kirikus leidub koht vaimulikult tunnistusele lootusest ; tunnistusele, mis on samas nõudlik ja õrn. See õrnus tähendab austust iga elusolendi vastu, tõelist vaimuvabadust, mis on meie vaimse elu parim osa. Tänu sellele võib meie noorteliikumine juurduda Pühakirja õpetuse põhjal, hädavajaliku vahetegemise põhjal selle vahel, mis kuulub Jumalariiki ja mis keisri omasse, nagu meie jumalik Päästja seda on väljendanud.
Me teame juba seda kõike. Ent meie osaks on leida iga hetk algupärasemaid teid, mille läbi usk Kristusesse, meie püha ortodoksi usk, võiiks jääda kestma ja elama üha enam ja enam ilmalikuks muutuvas ühiskonnas. Sellessamas ühiskonnas saab aga päev-päevalt selgemaks, et tänapäeva probleeme ei saa lahendada ainuüksi majanduslikust, sotsiaalsest ja poliitilisest vaatevinklist lähtudes, vaid neid tuleb ennekõike hinnata nende moraalsest ja usulisest mõõtmest lähtudes.
Loomulikult on olemas, ka ohud, mida ei tule alahinnata. Ärgem kaotagem siiski silmist, et näiteks algkirik sündis ja võldutses astudes julgelt vastu ohtudele : tagakiusamistele ja paljule muule.

"Kõik on paljas...
päev voogab kõikjalt...
küllastuge valgusest...
see maa on segamata vein!"

Mitte niisama ei tsiteerinud ma neid suure kreeka luuletaja Kostis Palamase värsse. Sest need sõnad sobivad siia nii hästi ; nad on natuke nagu pildiks meist. «Kõik on paljas...», sest me oleme liiga tihti unustanud jääda keskendunuks põhilisele, evangeeliumi lihtsatele ja samas nii rikastele väärtustele, mis jäävad. alati päevaks ja valguseks, "voogates kõikjalt".
"See maa on segamata vein", kirjutab poeet veel. See vein on rahu, mida me peame üksteisele jagama mitte unustamise läbi, vaid vaimselt ümber orienteerudes, mis võimaldab arusaamatust aru saada. See pole mitte ainult sallivuse, vaid pigem evangeelse armastuse teostamine ja mitte mingi välise etenduse kaudu (seda oskab maailm paremini teha kui meie, aga samas, millise hinnaga?) vaid labi dialoogi ; Iõpuks, mitte ka läbi konformismi või Uhetaolisuse, vaid üksteise täiendamise kaudu, mis teeb meid rikkamaks.
Et meie noorsooliikumine, millele me täna elu anname, jääks meie Kiriku jaoks selliseks loovaks ja avatud paigaks, mis paneb inimesi astuma Jumala plaani nende suhtes, ehkki inimesed tulevad tihti paluma Jumalalt, et See täidaks nende inimlikud plaanid. Selline on minu soov. Selline on minu ootus. Selline on minu õnnistus.