Karksi-Nuia Püha Aleksei kogudus
|
|
Karksi-Nuia püha Aleksei kogudus Viljandimaal on asutatud Vene Õigeusu Kiriku püha Sinodi ukaasiga 1847. aasta lõpus. Esialgselt peeti jumalateenistusi Karksi mõisa ruumides. 1851. aasta lõpus koliti Vana-Kariste mõisa sõjaväe kortermajja, aga 1853 – 1868 asus kogudus taas Karksi mõisas.
Oma pühakoja sai kogudus 1868. aastal, mil valmis arhitekt A. Edelsoni
projekti järgi ehitatud kivikirik. Ehitus läks maksma 12 000 rubla, ehitajaks Riia kaupmees Lomonossov. Samasuguse projekti järgi on ehitatud ka Kalli, Uduvere ja Vändra õigeusu pühakojad. Karksi-Nuia kirik on ristkülikukujulise põhiplaaniga. Läänes paikneb eenduv kellatorn, mis allosas ruudukujulise läbilõikega, ülaosas polügonaalne. Ümarkaarte ja ümmarguste aknaavadega torni katab plekkkiiver. Väike telkkiivriga tornike paikneb ka pikihoone altaripoolses otsas. Kirikuhoone pühitseti 3.
oktoobril 1876.
Koguduse esimeseks hingekarjaseks oli Kiprian (Karl) Sarnet (teenis Karksi-Nuias 01.12.1847 – 24.09.1849), kes salviti õigeusku usuliikumise kõrgpunktis 1846. aasta esimesel poolel ja kelle preestrikspühitsemisel saanud otsustavaks just tema väga hea eesti keele oskus.
Karksi-Nuias on aastatel 1903-1908 teeninud Aleksander Paulus, pärastine Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit.
Pikka aega – alates 1952. aastast ja kuni oma surmani 18.11.1992 – teenis kogudust ülempreester Viktor Lind, kes jäi nõukogude aja lõpuks õigupoolest ainsaks Viljandimaa vaimulikuks, seal õigeusku ometi Jumala
armust elavana hoides.
1992 – 2007 hooldas kogudust Tartumaa praost ülempreester Johannes Keskküla.
Apostel Tooma pühapäeval 2007. aastal seadis Tallinna ja kogu Eesti kõrgestipühitsetud metropoliit Stefanus Karksi-Nuia püha Aleksei kogudust teenima munkpreester Eelija (Ott) Ojaperve.
Kirjandus: Sergei Seleznjov, „Viljandimaa apostlik-õigeusu kirikute
ajaloost“. // USK ja ELU. – Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku väljaanne. – 33.
aastakäik. – 2003:2 (102). – Lk. 33-37.
Kuula õhtuteenistuse lindistust...
|
)
)
