|
Üks olulisi küsimusi, mida peaksime endale üha uuesti esitama ja mille pärast alati hooles olema, on see, kuidas teha nii, et Kristus saaks tulla meie südametesse. Vastuse sellele on andnud juba meie isad, eriti püha Johannes Kuldsuu: samal kombel nagu Kristus samastub meie kannatustega ja võtab need enese peale, peame meiegi käituma teiste inimeste suhtes; samal kombel nagu meie saame üheks ihuks Kristuses hetkel, mil võtame vastu püha armulauda, peame saame üheks ihuks ka oma puuduses olevate vendadega hetkel, mil teeme midagi nende heaks. Sama armastus, mis seob meid Issandaga, peab siduma meid iga mehe ja naisega, keda me oma elus kohtame.
Vaadake, mida kirjutab rikka mehe kohta apostel Markus (10, 17-24). Ta oli igati tubli mees, kes pidas kinni käsust ja püüdles aina suurema täiuslikkuse poole. Ka Jeesus ise tunnistab, et Markusel ei jää sellest palju puudu. Puudu jääb tegelikult ainult üks asi: „Tule, järgne mulle!” ütleb Jeesus talle. Aga meest huvitab nii väga „omamissoov”, et ta ei suuda Issanda kutsele järgneda. Nii et lõppkokkuvõttes laseb see heade kavatsustega mees käest võimaluse pääseda Jumalariiki ning seepärast läheb ta kurvalt ja rõhutuna ära.
„Tule sinagi ja järgne mulle halastuse teel; seal leian oma tõelise puhkepaiga siin maal,” kutsub Jumal meid läbi kogu evangeeliumi. Just sellest kriteeriumist lähtudes mõistetakse kord kohut ka meie üle; selle põhjal, kuidas meie suhtume ligimese valusse Kristuse enese Armastuse eeskujul. „Armasta vaeseid,” ütleb Iisak Süürlane, „et nende läbi halastataks sinugi peale.”
See on põhjus, miks oleme loonud „Diakoonia”. Toetage seda püsivalt ja järjekindlalt, pannes oma annetuse selleks ette nähtud korjanduskastidesse, mis asuvad meie pühakodades. Talitage vastavalt hetke võimalustele (tähtis pole mitte summa suurus, vaid tegu ise) ja ärge öelge, et see võib teha kahju teie koguduse rahaasjadele või teie enese taskule. Üks asi on kiriku eest hoolitsemine, teine teie enese ainelised vajadused või isiklik rikastumine, kolmas ja hoopis olulisem aga heategevus.
Kas tahate ikka tõesti teha Kristusele ruumi oma kogudustes, enda juures kodus, oma südames? Tehke siis nii, et viimsel kohtupäeval võiksite häbi tundmata öelda: mu Jumal, püüdsin siiralt, kuigi mitte alati küllaldaselt, õppida armastama oma ligimest nagu iseennast.
+ STEFANUS
Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
Tere kõik õed, vennad Kristuses!
Mis on diakoonia? Diakoonia on halastus ning diakooniatöö olemuseks on anda lootust. Mille läbi me siis saame anda lootust?
1.Läbi oma olemasolu.
Ma olen oma ligimese jaoks olemas. Vabal tahtel südamest tulev valmisolek, avatus.
2. Läbi mõistmise.
Mitte hukka mõista, ka siis, kui kogu maailm hukka mõistab.
3. Kutsuda mõtlema.
Mis on tähtis, millel on igavene väärtus, mille läbi on võimalik leida rahu ja tasakaalu?
4. Juhatada nii nagu Jumal juhatab.
(mitte nii nagu mina tahan) Mina olen alandlikult see läbipaistev aken, kelle läbi saab Jumal jõuda iga inimeseni, iga ligimeseni.
5. Lootust annab, kui tunneme ära kõik selle, mis meid põhieesmärgist eemale kallutab.
Igal ühel meist on oma armuand, oma karisma. Tunneme selle ära ja julgeme seda ellu viia.
6.Läbi paastu ja palve.
Meie tõeline kaitse ja abi on Jumala sõna, ning lootust saame anda ka koos paastudes ja palvetades.
7. Läbi isetu teenimise. Vabatahtlikult.
Teenimine algab üksikisikust, inimeselt inimesele.Meil kõigil on võimalus armastada ja armastatud olla.Ning see lootus, mis on meiega kaasas, annab ka teistele lootust.
8. Lootust annab ka vastutusetunne.
Tundes ära oma armuanni, oma rolli peres, koguduses, kirikus, ühiskonnas, ma vastutan selle eest. Meie roll peres, koguduses, kirikus, ühiskonnas on anda lootust.
Ning ühineme, et tunda võiks iga inimene, kui tähtis on ta Jumalale. Ühineme! Tahan seda väga rõhutada, sest ühtsuses on meie jõud, meie vägi igavene. Ega Kristus niisama ei öelnud, et armastage üksteist!
Ja et iga inimene mõistaks, ka temal on võimalus kaasa aidata sellele halastustegevusele, pannakse suurematesse kogudustesse üles annetuskastid. Ning need annetuskastid on võimalik täna kätte saada. Samuti saime valmis esimese kaardiga, mis on mõeldud, nii jagamiseks, kui ka kogudustes müügiks. Kaardil on ka minu e-maili aadress ja telefoninumber.
Olime koos 2. juunil , kus me otsustasime, et hakkame paastuaegadel laagreid korraldama. Ning esimene ongi 3.-5.augustini Jumalaema diakoonialaager Vastseliinas.Seekord tegi ettepaneku isa Rafael. Ootame ka teisi ettepanekuid, kuna on soov laagreid läbi viia erinevates kohtades, et selle läbi näha ja toetada erinevaid olukordi ja kogudusi. Hea meel on, et diakoonia vaimulikuks oli nõus hakkama Juha Hirvonen. Me oleme valinud kitsama tee ning vähesed astuvad sellele teele. Hoiame siis üksteist sellel teel.
Ning kandku meid ikka teadmine, et esmalt Jumalariiki otsige, siis kõik ülejäänud antakse.
Aitäh!
Leena Helena
|
