Tomos 1923.a
MELETIOS, Jumala armust Konstantinoopoli-Uue Rooma Peapiiskop ja üleilmline Patriarh
Kõigepüham Apostlik ja Patriarhilik üleilmline Troon Konstantinoopolis kanooniliselt kannab hoolt kiriklise seisukorra eest nende õigeusu koguduste juures, kes karjaselikust korraldusest on ilma jäänud...            Eesti Ap.-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge (1923-st aastast)

Patriarhi läkitus Eesti Vabariigi presidendileja valitsuse liikmetele
Teie Ekstsellents
Meil on rõõm teatada Teie armastatud ja kuulsale Ekstsellentsile, et kinnitatud Patriarhaadi ja Sinodi seadusega, armastuse märgiks, mis on võrdne emaarmastusega oma lapse vastu, me vastame iseseisva ja suveräänse Eesti riigi ja tema õigeusu koguduste palvele, reaktiveerides Patriarhaadi ja Sinodi tomose aastast 1923.

Kõigile õigeusulistele Eestis Jumala, meie isa Jeesuse Kristuse armu ja rahu
Kõigile teile, kes te olete Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku liikmed, kõrgeaulistele preestritele, pühadele munkadele ja kõigile õnnistatud kristlastele, armastatud ja kallitele lastele Issandas, olgu Jumala arm ja rahu teiega; palun võtke vastu ka minu Patriarhi õnnistused, head soovid ja andeksandmine.

Patriarhaadi ja Sinodi 1923-nda aasta Tomose taaselustamisest Eesti Õigeusu Metropoolia kohta.
“On saanud tavaks muuta Kirikute piire kui poliitilised olemusvormid ja administratsioonid muutuvad” – Patriarh Photios Suur

Kuna Eestis elavad õigeusklikud kristlased, kes moodustavad auväärse osa Eesti rahvast, on palunud vaimulikku kaitset ja neisse puutuvate küsimuste korraldamist Konstantinoopoli Kõige Pühamalt Kirikult, kõikide Ida- ja Kesk-Euroopa õigeusuliste ajalooline Emakirik, Tema, nagu hell Ema on nõustunud oma laste vab ja üksmeelse palvega ja kinnitanud ja õnnistanud Eesti Õigeusu Kiriku autonoomiat Oikumeenilise Patriarhaadi  vaimuliku järelvalve all vastavalt Patriarhi ja Sinodi tomosele, mille kuulutas välja meie unustamatu eelkäija, oikumeeniline Patriarh Meletios IV juulis 1923.

MEMORANDUM
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku küsimuses
Oikumeeniline Patriarhaat kui esimee Tool õigeusu kirikute seas ning Emakirik nende patriarhaatide, autokefaalsete ja autonoomsete kirikute suhtes, mis on asutatud pärast slaavlastele usukuulutamist 9.sajandil ning hiljem kuni uuemate aegadeni, omab kohustust koordineerida ja kindlustada õigeusu maailma ühtsust. Ta võtab seda kohustust kõige tõsisemalt ning viib seda läbi, rakendades Püha Pärimust ning Pühi Kaanoneid, mis, olles välja kuulutatud oikumeeniliste kirikukogude poolt, on tunnustatud kogu õigeusu maailma poolt kui mõõdupuu kogu Kiriku korraldamisel.


EESTI ÕIGEUSU PIISKOPKONNA HALDUSKORD JA VAIMULIKKOND AASTAIL 1945-1953

Eesti apostlik-õigeusu pagulaskiriku vaimulike kirjavahetus kodumaaga ja selle kajastumine EAÕK häälekandjas „Jumala Abiga” 1950. aastatel

Krótka historia prawosławnego Kościoła w Estonii
1. Wczesna historia
Początki prawosławia w Estonii sięgają czasów bardzo wczesnych. Estończycy lub ich praojcowie mieszkają na obecnych terenach od 3go tysiąclecia przed Chrystusem. Ich wierzenia przed chrześcijaństwem stanowiły zapewne rodzaj szamańsko-animistycznej religii z dodatkiem pewnych elementów indoeuropejskiego politeizmu. Kontakty z chrześcijaństwem rozpoczęły się, gdy sąsiedni Germanowie, Skandynawowie oraz Słowianie przyjęli chrzest.