|
Mis on pääsemine, millest nii tihti räägitakse, kuid mida on võimalik väga erinevalt tõlgendada?
Lähtekohaks võiksime võtta apostli sõnad: kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest (Rm 3:23). Seega lahutab patt Jumala tahte vastu eksimisena inimese Jumalast ning tema aust, millega kaasnebki juba karistus.
Jumal võtab siiski vastu ka patuse inimese, sest Kristus lunastas selle vastuvõtmise mitte hõbeda või kullaga teie tühisest esiisadelt päritud eluviisist, vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta Talle kalli verega (1Pt 1:18-19).
Vastuvõtmine ja lunastamine ei tähenda seejuures mingit kogu inimkonnale antud armuandmist, vaid igaühele eraldi antud võimalust armu paluda ja oma patud andeks saada. Nii on see kooskõlas inimesele antud vabadusega.
Inimese vaba tahte osast pääsemises kõneleb ka Kolgatal koos Kristusega risti löödud kahe röövli erinev saatus. Nagu evangeelium ütleb, üks röövel teotas Jeesust. Teine seevastu kahetses oma patte ja palus: Jeesus, mõtle minu peale, kui sa tuled oma kuningriiki! Ja vastuseks sai ta lubaduse: Tõesti, ma ütlen sulle, juba täna oled sa koos minuga paradiisis (Lk 23:39-43). Kahetsenud röövlile tõi Kristuse surm andekssaamise ja armuheitmise.
Ristilöödud röövlite erinevast saatusest ja samas ka kahetsuse otsustavast osast inimese pääsemises räägib risti Karjalas tuntud kuju, kus kaldus põikpuu näitab ühe otsaga üles paradiisi ja teisega alla põrgusse.
Kannatusnädala Suure Reede jumalateenistusel lauldakse Kristuse kannatusevangeeliumi lugemise vahel laul, mida kuulatakse eriti pühalikult:
Üheainsa tunni sees, oh Issand,
tegid sa selle mõistliku röövli
kõlblikuks paradiisi saama,
valgusta ja lunasta ka mind su risti läbi.
Ristilöödud röövel kahetses viimasel hetkel ja seda, mis tema pöördumisest puudu jäi, täiendas Kristuse ohvrisurm. Kuid neile, kelle elu jätkub, peab kahetsus endaga kaasa tooma meeleparanduse. Nii sundis ka Peetruse esimene jutlus kuulajaid küsima: Mida me peame tegema, mehed-vennad? - Parandage meelt, vastas Peetrus neile ja jätkas: ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni (Ap 2:37-38).
See on alati nii. Pühas ristimises sünnib inimene uuesti veest ja Vaimust. Sellele järgneb uues elus käimine (Rm 6:4). Ka selle käimise siht on meile antud: saage pühaks kogu oma käitumisega (1Pt 1:15).
Kuigi patt on inimloomuse roojaseks teinud, on inimeses siiski olemas Jumala kuju, ehkki patust tuhmunud. Inimeseks sündides Jeesus loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks (Fl 2:7). Ta sai meie, inimeste sarnaseks, et teha meid omakorda jumaliku loomuse osaliseks (2Pt 1:4). Nõnda sai Kristus meie päästjaks mitte ainult seetõttu, et karistus oli tema peal, et meil oleks rahu (Js 53:5), vaid kuna tema jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks (2Pt 1:3).
Jõulu eel korduvad kirikulauludes tihti sõnad: Sest Kristus sünnib, et ennelangenud kuju uuendada (Kristuse sündimise eelpüha kondak) - tõstmaks inimeses tuhmunud Jumala kuju tema esialgsesse kirkusse.
Meie pääsemise alguseks on seega pattude andekssaamine pühas ristimises ja hiljem korduvalt pihil, kahetsuse ehk pisaratega pesemise salasuses. Sellele järgneb Püha Vaimu läbi uuenev vaimulik elu Kristuses tema ihu ehk kiriku liikmena. Taolise elu sihiks on püüdlemine südame puhtusse ja selle kaudu Pühas Vaimus Jumala nägemine (Mt 5:8).
Erakpiiskop Theofaniose määratluse järgi pääseme me Jumal-Isa heast tahtest, Poja teenete pärast, Püha Vaimu armu väega. Õigeusu jumalateenistustele on iseloomulik, et peaaegu kõik palved lõpevad Püha Kolmainuse - Isa, Poja ja Püha Vaimu ülistamisega.
|
