IKOONIMAAL JA IKOONITEOLOOGIA

Bibliograafia

Kirjandust ikoonide (kreeka εικων) – maakeeli neid on nimetatud ka pühakujudeks ja pühapiltideks – kohta on maailma rahvaste keeltes hõlmamata hulgal. Eestikeelne ikoonidesse puutuv kirjavara on ometi veel koondatav ühte bibliograafilisse loetelusse.

Ÿ         Per-Arne Bodin, Ikoon kui teoloogia ja kui märk. – Eestindanud Kalle Kasemaa. // Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. – EELK Konsistooriumi väljaanne, Tallinn. – 1991, lk 34-38; 1992, lk 21-27.

Autor võtab kirjutatu kokku sõnadega: "Ehk näitab uuesti ärganud huvi ikoonide vastu, et Lääs on 1200 aastat pärast Nikaia kirikukogu valmis tunnustama mõtteid ikoonide terviklikkusest ja harmooniast, jumaluse lähedusest, ainest kui Jumala rõivast."

Ÿ         Külli Erikson, Ikooni olemusest ja maalimisest. // Akadeemia. – 1998. – Nr 10. – Lk 2184-2196.

Külli Erikson (sünd. 1968) lõpetas 1991 TÜ kunstiajaloolasena. Artikli kirjutamise ajal samas magistrant. Bibliograafias 17 nimetust eesti, saksa ja vene keeles. Kokkuvõtteks ütleb autor, et "ikoonimaali puhul juhuslikkust ei esine. Kindlaks on määratud nii see, mida maalida, kui ka see, millele, kuidas ja kes seda teha võib."

Ÿ         Külli Erikson, Ikoonimaalija Gavriil Frolov (1854-1930) ja Peipsiäärse Rajaküla ikoonimaalitöökoda – Magistritöö. – Juhendaja: Kaur Alttoa. – Tartu Ülikool, filosoofiateaduskond, ajaloo osakond. – Tartu, 2003. – [Käsikiri TÜ Raamatukogus.]

Ÿ         Konrad Onasch, Annemarie Schnieper, Ikoonid: Lummus ja tõelisus. – Tõlkinud: Tiit Sepp. – Toimetanud: preester Mattias Palli. – EMB-Service for Publishers, Lucerne. – 2003. – Trükitud Itaalias.

Bibliograafia inglise, ladina, prantsuse, saksa, vene keeles nelja alajaotusega: ülevaateteoseid 36 nimetust; teatmeteosed 5 nimetust; üksik-teoseid 48 nimetust; katalooge ja muid allikaid 32 nimetust. Sisaldab registrit.

Tutvustustekstist raamatu kaaneümbrisel:

“IKOONID on rahvusvaheliselt tunnustatud ikoonikunsti asjatundja Konrad Onaschi ja kunstiajaloolase Annemarie Schnieperi koostatud põhjalike selgituste ja enam kui 500 suurepärase illustratsiooniga ikoone käsitlev teatmeteos, mis

·        annab ülevaate kristliku kunsti tekkeloost

·        käsitleb erinevaid ikoonimaali keskusi ja koolkondi

·        esitab idakiriku pildimaailma selle sisu ja vormi mitmekesisuses

·        selgitab ikoonide sümboolikat

·        kirjeldab ikoonide materjale ja maalimistehnikat.

Väljaandes on kasutatud õigeusu kiriku liturgilisi tekste, ikoonide nimetusi ja ikoonikunsti oskussõnu.

                        Autorid:

Konrad Onasch, Dr. habil., Dr. h.c. Töötas Martin-Lutheri ülikooli professorina (Halle-Wittenberg) aastatel 1950-1981, õpetades õigeusu temaatikat, piibliarheoloogiat ja kirikukunsti. Lisaks oma uurimustele Dostojevski loomingu alal on ta rahvusvaheliselt tunnustatud ikoonikunsti asjatundja.

Annemarie Schnieper-Müller, Dr. phil., on kunstiajaloolane ja vabakutseline ajakirjanik.”

Ÿ         Ikoonid Tallinna kogudest. –  [Tekstid: Jüri Kuuskemaa, Nikolai ja Orest Kormašov; koostaja Nikolai Kormašov.] – Eesti Kunstimuuseum, Mikkeli muuseum. – [Tallinn: Uniprint,] 1997.

Ÿ         Juttustamissed pühha kuiode auustamisest. – P. J. P. – Rija linnas. – Trükkitud piltide ja maamatu trükkija Ernst Platesse lojas. – 1866.
Pühakujude austamist õigustav ja põhjendav kirjutis 22 leheküljel, mis lõpeb manitsusega pühakujusid austada, nende ees kirikus paluda ja neid oma kodades pidada.

Ÿ         Jevgeni Kaljundi, Tallinna Issanda Muutmise peakiriku ikonostaas: ajalooline ülevaade. –Tallinn: Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tallinna Issanda Muutmise kogudus, 2000.

Ÿ         Nikolai kirik Tallinnas. – [Tekstid: Aleksandr Pantelejev, Nikolai ja Orest Kormašov; eessõna: Aleksius.] – [Tallinn: Avenarius,] 2002. – [Tekst eesti, vene ja inglise keeles.]

Ÿ         Püha pilt: Vene ikoone 18.-20. sajandist. – Näituse kataloog. – Tartu Ülikooli Kunstimuuseum. – Koostanud Külli Valk. – Tartu: Tartu Ülikool, 2002. – [Tekst eesti, vene ja inglise keeles.]

Ÿ         Michel Quenot, Ikoon: Aken Kuningriiki. – Eessõna Boris Bobrinskoilt. – Prantsuse keelest tõlkinud Kaia Sisask. – Toimetanud Merike Pau ja Tiina Veisserik. – Retsenseerinud Olav Maran. – Tallinn: Logos, [1998].
Bibliograafias 15 nimetust prantsuse keeles. Register puudub. Tutvustustekst raamatu tagakaanel: “Michel Quenot, sündinud 1941. aastal, õpetab Šveitsis kaasaegseid keeli ja tunneb juba aastaid sügavat huvi ikoonikunsti ja ikooniteoloogia vastu, olles selle ala tunnustatud spetsialist. On avaldanud ka teose “Ülestõusmine ja ikoon” (La Résurrection et l’Icōne, Mame, 1992).”

Ÿ         Vana-Vene maalikunst. Ikoonid Riikliku Vene Muuseumi kogudest . – Näituse kataloog. – Eesti NSV Kultuuriministeerium, Tallinna Riiklik Kunstimuuseum. – [Koostanud V. Larina.] – Tallinn: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1967

Ÿ         Vanavene maalikunst. Uued avastused erakogudest. – Näituse kataloog. – Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, Andrei Rubljovi nim. Vanavene Kunsti Muuseum. – [Koostanud A. Loginova.] – Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, 1979

Koostanud Eelija (Ott) Ojaperv