Püha Joann Pettai Valga preestermärter 1894-1919 mälestuspäev 27. jaanuar
1919. aastal tapetud Eesti õigeusuvaimulike loetellu kuulub noor preester Joann Pettai, kes on pärit Läti piirist mõne kilomeetri kaugusel asuvast Mulgimaa Penuja külast.
Joann Pettai sündis 1. jaanuaril 1894. aastal. Karula kiriku meetrikaraamatus on sissekanne: „1. jaanuaril sündis ja 6. jaanuaril ristiti Joann. Tema vanemad: Mihhail (Mikk) Jakobi poeg Pettai ja tema seaduslik abikaasa Maria Konstantini tütar Kotreva – mõlemad õigeusku. Ristimise salasuse viis läbi preester Anton Kaal.“

Kristuse sündimise lugu
Kui Rooma esimene keiser Augustus (30 eKr-14 pKr) oli alistanud kogu Vahemere piirkonna, otsustas ta Rooma keisririigis rahvaloenduse korraldada. Enese teadmata osales ta Jumala plaani teokssaamises. See, et kõik selle ala rahvad oma erinevate keelte ja kultuuridega sattusid ühe võimu alla, valmistas ette teed evangeeliumi levimiseks, et Jumala tõotus „ma annan rahvad su pärandiks” (Ps 2:8) võiks tõeks saada. Selles mõttes võib Rooma rahvaloendust pidada prohvetlikuks ettetähenduseks eluraamatu kohta, milles on päästetute nimed ja mis avatakse aegade lõpus (Ilm 21:27).

NEITSI MAARJA TEMPLISSEVIIMISE PÜHA
Neitsi Maarja templisseviimisel leidis aset üks eriline sündmus. See kuulutas ette, et Maarjast saab Jeesuse ema ja sellega on tal täita tähtis ülesanne Jumala lunastusloos.
Neitsi Maarja isa ja ema, Joakim ja Anna olid väga jumalakartlikud ja soovisid alati Jumala käskude järgi elada. Kui Maarja oli saanud kolmeaastaseks, läks ta koos vanematega Jeruusalemma templisse, et palvetada ja tuua Jumalale tänuohver. Selline oli tolle aja komme.


Egiptuse vaga Maria
Meie kõik, armsad vennad ja õed, teame, et suure paastu aeg, mis meie Päästja mälestuseks on seatud, peab meile tugeva palve, kasinuse ja meeleparanduse ajaks olema. Kiriku palved ja laulud selle paastu ajal äratavad meid patuseid patuunest üles ning manitsevad meid, et me oma patte kahetseksime ja nad maha jätaksime "Mu hing, mu hing, miks magad sa ? Ots jõuab ligi, ja sa saad värisema. Ärka siis üles, et Kristus Jumal sinule halastaks!" Nõnda kutsub meid püha Kogudus paastu ajal meeleparandamisele...

JEESUSE SÜNDIMINE
Ja Sõna sai lihaks, ja elas meie keskel... ( Jh 1:14)

Jõulude tähistamine on võtnud sellise ulatuse, et on oht unustada jõulupühade tõeline tähendus: kõikemattev äriline külg, vilkuvad jõulukaunistused poodides, kodus, isegi tänaval, absurdini minevad jõuluvana-lood, toidu ja kingitustega liialdamine. Tõepoolest, paganlus pole surnud, ega ka mitte ebajumalakummardamine!

Jumalaema Uinumine
Surm kui elu kokkuvõte, peab erinevatel inimestel olema sama erinev kui nende elud ja nad isegi. Siit ka kõige loomulikum oletus, et sellise erakordse saatusega ebatavalisel isiksusel nagu Kõigepüham Neitsi ei saanud ka surm olla muud kui kordumatu ja ainulaadne. Kiriku, ja mitte ainult õigeusu, vaid ka katoliku kiriku veendumuse kohaselt oligi Jumalaema surm selline, millist pole olnud mitte kellelgi peale tema.

Püha apostel Jaakobus
Püha apostel Jaakobus, Issanda vend, õiglase Joosepi vanim poeg tema esimesest abielust Saloomega.
Lapsepõlvest saadik oli Jaakobus nasariit, mees, kes oli eriliselt pühendatud Jumalale. Nasariidid andsid tsölibaadi tõotuse, hoidusid veinist, sõi ilma lihata toitu ja ei lõiganud oma juukseid. Nasariidi tõotus tähendas elada puhast ja püha elu, mis oli ette nähtud kunagi Issanda poolt kogu Iisraeli rahvale.
Kui Päästja hakkas õpetama inimesi Jumala kuningriigist, uskus püha Jaakobus Kristusesse ja sai tema apostliks. Pärast Issanda taevaminemist valiti ta oma jumalakartliku elu tõttu Jeruusalemma kiriku esimeseks piiskopiks, kes oli väga lugupeetud mitte ainult kristlaste, vaid juutide poolt. Püha Jaakobus juhatas esimest Apostlikku kirikukogu Jeruusalemmas, kus tema sõnal oli määrav jõud.

Õiglane Anna Jumalaema ema
Jumalaema, Neitsi Maarja vanemad olid õiglased Joakim ja Anna. Neid kutsutakse ka Issanda esivanemateks. Joakim põlvnes kuningas Taavetist, kelle soost pidi Jumala tõotuse kohaselt sündima Maailma Lunastaja, meie Issand Jeesus Kristus.
Joakim ja Anna olid jumalakartlikud ja armulised inimesed. Nad jagasid armuande vaestele ja elasid Jumala seaduste kohaselt. Seepärast Jumal armastaski neid ja valis Anna oma Ainusündinud Poja ema sünnitajaks.