EAÕK Piiskoppide Kogu jõululäkitus meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise pühal 2011
„Tulge, rõõmustagem Issandas, ja mõtelgem tänase salaasja üle: aja vahesin langes maha …” (Stihhiiradest).
Austatud isad preestrid ja diakonid,
Armsad munkpreestrid ja nunnad,
Kallid vennad ja õed Kristuses!
„Vahesein langes maha” – nii lugesime hetk tagasi. Võitlus selle maailma vürstiga algas Issanda sündimise ööl. Jumalariik on teel. Jeesus sündis meie, inimeste seas, et vabastada meid maise elu ummikteedest: patust ja surmast. Jeesus ei sündinud mitte selleks, et pakkuda inimkonnale kõrgetasemelist õpetust, vaid selleks, et jääda meie juurde, olles võtnud enesele meie inimsuse. Jeesus ei sündinud mitte selleks, et meil oleks siinilmas parem elu, vaid selleks, et me päriksime igavese elu. Jeesus sai inimeseks, et meie, inimesed, võiksime saada jumalikuks. Selline on salasus, mida meile täna ilmutatakse.

SINODAALNE PAASALÄKITUS ISSANDA AASTAL 2011
Armsad vennad ja õed Issandas, meie püha Õigeusu Koguduse preestrid, diakonid ja kirikurahvas!
Kristus on üles tõusnud!
Meenutagem meie Issanda ja Jumala sõnu oma õpilastele enne oma lunastavat kannatamist, mille leiame Johannese pühas evangeeliumis: Ja teil on nüüd küll ka muret, aga mina tahan teid jälle näha, ja teie süda peab rõõmus olema, ja ükski ei pea teie rõõmu teilt ära võtma (Jh 16:22).
Sellesinase nähtava maailma arusaama järgi oleks pigem võinud oodata sõnu, et rõõm tuleb sellest, kui Issanda õpilased oma surnuist ülestõusnud ja surma ära võitnud Õpetajat näevad, sest inimestele on ju omane rõõmustada siis, kui armastatut nähakse. Samas kui Kristus Jumal meid näeb, meie Teda aga mitte, võib inimlik tundetus ja pimestatus tuua kaasa tõdemuse, et kui meie Jumala Poega ei näe, pole südames rõõmustada midagi.

Sinodaalne läkitus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ustavale rahvale Kristuse sündimise pühal 2010
Kristuses armsad isad, vennad ja õed!
Suurel kiriklikul pühal – Kristuse sündimise päeval tahaks mõttes vaadata üle sündmused ammu möödunud aegadest, mõtestada ja mõista nende tähendust ning leida side kaasaegse eluga.
Veidi aega enne Kristuse-Päästja sündimist maailma oli inimkond uppumas kaosesse; valitses pettumus religioossetes ja filosoofilistes õpetustes: skeptitsism ja ateism olid vallutamas mõistust, Rooma imperaator Augustus kuulutas valjul häälel, et pärast surma ei ole elu. Patus hukkuv maailm janunes puhastamise ja uuendamise järele. Suust suhu liikusid ettekuulutused, et Juudamaal ilmub Keegi, kellest saab maailma uus valitseja. Aga poeet Vergilius koos kuulsa Platoniga kuulutasid otseselt  lapse sündi, kes rajab aluse uuele ajastule. Antiikajaloolane Nikiforos Kallistos pani kirja pärimuse, mille põhjal Caesar Augustus, kellel puudus meessoost järeltulija, tahtis oraakli kaudu teada saada, missugune saatus on Rooma impeeriumil, millele ta ise oli aluse pannud.

Ülesnõsõmisõ läkitüs Issändä aastagal 2009
Armas’ sõsarõ’ ja vele’ Issändäh, Mi pühä Kerigu preestri’, diakoni’ ja kerigurahava!
Om kätte joudnu’ ülesnõsõmispühä, ku pümekost nakas paistumma valgus. Jummal om jal’ valms tegutsõmma, jal’ and käsu Tä valgusõl olla’ ja pümmeh valgust anda’. Tuuperäst om helises nii kõvastõ rõõmuhüüd: «Krõstos om koolust üles nõsõnu’! Tõesti om üles nõsõnu’!» Ülesnõsõmisõ sõnum om valgusõ sõnum maailmalõ. Pümme aig om võidõt, eiski ku täämbätsel pääväl maailmah om tuu viil tukõv, nii tukõv... Valgus paistus läbi pümme mi loe Johennõsõ evangeeliumist (1,5) ja pümehüs olõ-õi tuud umas võtnu’.

PAASALÄKITUS 2009
Armsad vennad ja õed Issandas,
Meie püha Kiriku preestrid, diakonid ja kirikurahvas!
Lõpuks ometi on kätte jõudnud ülestõusmispühad, mil pimeduses paistab valgus. Jumal on taas valmis tegutsema, jälle käsib Ta valgusel olla ja pimeduses särama lüüa. Sellepärast kõlab nii võimsalt ka rõõmuhüüd: „Kristus on üles tõusnud! Tõesti on üles tõusnud!” Ülestõusmise sõnum on valguse sõnum maailmale. Pimedus on võidetud, isegi kui tänapäeva maailmas on see endiselt vägev, nii vägev... Valgus paistab pimeduses, loeme Johannese evangeeliumist (1:5),  ja pimedus ei ole seda omaks võtnud.

JÕULULÄKITUS ISSANDA AASTAL 2009
Armsad vennad ja õed Issandas, meie püha Õigeusu Koguduse preestrid, diakonid ja kirikurahvas!
Tänagem Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti (Ps 135/136:1). Tema on kõigi rahvaste silme ees lasknud surmavarjus istujatele paista Valguse ilmutuseks paganaile ja auks oma pärisrahvale.

Paasaläkitus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Jumalat armastavale rahvale
Kristuses armsad isad, vennad ja õed!
Kristus on surnust üles tõusnud!
Seda rõõmusõnumit kuulsid esimestena salvikandjad naised, kes koiduajal salaja Issanda haua juurde tõttasid. Nad läksid, et salvida lõhnarohtudega Tema ihu, sest juutide paasapüha oli saabumas ja kiirustamise tõttu oli see komme täitmata jäänud. Suur oli nende imestus, samas ka hirm ja hämmeldus, kui nad leidsid haua tühja olevat ning kivi selle eest ära veeretatud ja Kristuse surilinad maas lebavat. Sügavalt vapustatuna sellest, mis nad nägid, ei meenunud neile kohe Kristuse prohvetlikud sõnad oma ülestõusmisest. Alles hiilgava ingli ilmumine sealsamas hauas, ning rõõmusõnum ülestõusmisest, mida ta kuulutas, äratasid uinunud lootuse salvikandjate südameis.