Soome ja Eesti Õigeusu Kirikute suhetest

Kahe hõimurahva – soomlaste ja eestlaste seas on suuruselt ja ajalooliselt teiseks olulisemaks kirikuks õigeusu kirik. Kummagi kiriku loos on palju sarnast ning kirikute suhted on olnud nende iseseisvumisest saadik olnud tihedad.

Soome õigeusuliste enamus on karjala päritolu. Ehkki piirid nihkusid aegade jooksul edasi-tagasi, jäi enamus Karjalast Novgorodi vürstiriigi ja hiljem Vene riigi võimu alla, mistõttu neil aladel levis ka õigeusk. Tähtsateks keskusteks olid seejuures Valamo ja Konevitsa kloostrid. Hiljem jäid osa õigeusu alasid Soome suurvürstiriigi ning seejärel Soome Vabariigi piiridesse. Linnadesse asus elama ka vene päritolu inimesi, kellest osa hiljem rootsistus või soomestus. Erinevalt Eestist polnud aga Soomes luterliku talurahva seas usuvahetusliikumist. Ent karjalaste ja setude saatuses on väga palju ühist.

Kumbki kirik sai pärast maade iseseisvumist Vene Kiriku pühalt Sinodilt piiratud omavalitsuse, ent taotles 1923. aastal kanoonilist autonoomiat Oikumeeniliselt Patriarhaadilt. Selleks sõitis Konstantinoopolisse ka ühine delegatsioon, kuhu kuulusid Eesti ülempiiskop Aleksander ja mitmeid Soome õigeusu tegelasi. Pärast autonoomia andmist patriarhaadi poolt sai kohaliku kandidaadi puudumise tõttu Soome Õigeusu Kiriku peapiiskopiks eestlane Herman Aav, kes oli selles ametis 1961. aastani. Tänu kirikute sarnasele staatusele, eestlaseset esikarjasele Soomes ja üldisele hõimuvendluse tundele olid sel ajal kirikute suhted väga tihedad. Tihti käidi vastastikku külas ning arendati koostööd mitmes vallas. Piiskopid pidasid korrapäraselt ühiseid nõupidamisi, millest 1930-ndatel võttis osa ka Läti metropoliit Augustins.

Kahe kiriku saatused läksid 1940-ndast aastast muidugi eri rada: EAÕK asendati Eestis Moskva Patriarhaadi piiskopkonnaga ning kirik sai tunda nõukogude võimu survet ja tagakiusamist. Autonoomne EAÕK säilis paguluses. Seoses Karjala vallutamisega Nõukogude vägede poolt evakueerusid tuhanded karjalased mujale Soome aladele ning sulasid ajapikku põhirahvastikku säilitades seejuures oma usulise eripära. Ka SÕK-t püüti sõjajärgseil aastail Moskvale allutada, kuid tänu peapiiskop Hermani ja teiste kirikutegelaste kindlale vastuseisule jäi see teostamata. 1958 tunnustas MP koguni SÕK autonoomset staatust. Paguluses, eriti Rootsis elavad õigeusulised eestlased käisid soomlastega aga tihedalt läbi ja aastakümneid on kumbki kogudus Stockholmis kasutanud sama kirikuhoonet.

Perestroika-ajal, mil usuelu järk-järgult vabanes, elavnesid ka eesti ja soome õigeusuliste suhted. Esialgu toimusid need ametlikus MP Eesti piiskopkonna ja SÕK suhete raames. Õige pea hakkasid eesti vennad aga vaatama soome omade poole ka autonoomia taastamisel eeskuju ja toetust otsides. Aja jooksul kujuneski SÕK peapiiskop Johannes peamiseks EAÕK autonoomia taastamise vahendajaks ja toetajaks. Nii enne autonoomia taaskehtestamist Oikumeenilise Patriarhaadi poolt 1996 kui ka pärast seda käisid vaimulikud ja kogudused üksteisel külas ning Soomest saadi paljusid kirikutarvikuid ja usulist kirjandust. Autonoomia taastamisel nimetati EAÕK metropoliidi asemikuks peapiiskop Johannes ning peavikaariks soome preester Heikki Huttunen. Neil aastatel andsid soome õigeusulised asendamatu panuse EAÕK aineliseks ja vaimseks toetamiseks ning selle struktuuride taasloomiseks. Samas oli SÕK-s ka neid, kes ei pooldanud EAÕK asjadega tegelemist, kuna pidasid olulisemaks suhteid Vene-Karjalaga. Jahenesid ju ka SÕK suhted Vene Kirikuga pärast seda, kui peapiiskop Johannes hakkas hoolitsema ka Eesti õigeusuliste eest.

1999 valiti EAÕK metropoliidiks Nazianzuse abipiiskop Stefanus. Sellest ajast peale on jätkunud EAÕK ülesehitamine rohkem oma jõududega ja välisabi osakaal üleüldiselt vähenenud. Suhted Soome õigeusulistega on aga jäänud oluliseks osaks kiriku välissidemetest. Väga palju on kontakte isiklikul pinnal ning nii mõnelgi EAÕK kogudusel on sõpruskogudus Soomes. Põhjanaabrid lõid 1996. a. Eesti õigeusu sõprusühingu (VYS), mis vahendab abi ja külaskäike, tutvustab EAÕK-s toimuvat ning on korraldanud juba mitu aastat seminare Eesti märterpiiskop Platoni elust ja tegevusest, samuti eestikeelseid jumalateenistusi Helsingis.

Loodame, et eelseisev Karjala ja kogu Soome peapiiskop Leo külaskäik on oluliseks verstapostiks meie kahe sõsarkiriku sõpruses ja koostöös.

Lühendeid:
EAÕK – Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
SÕK – Soome Õigeusu Kirik
MP – Moskva Patriarhaat