32 Interkonfessionaalse rahvusvahelise munkade ka nunnade kohtumise kommünikee

XXXII Interkonfessionaalne eri rahvusest munkade ja nunnade kohtumine toimus tsistertslaste kloostris Sobrados (Hispaanias), 12.–18. juulini 2008. See oli nädal täis ühist palvetamist, vennalikke kohtumisi, vastastikust õppimist ja mõtetevahetust.

Kohtumise teema oli „Kristuse nime jõud – maailma süda”. Kohal oli umbes viiskümmend osavõtjat eri riikidest, konfessioonidest ja kultuuridest (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Guatemaala, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Maroko, Peruu, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Šveits, Tšehhi ja Ukraina).

Sissejuhatavas kõnes lausus EIIRi president, kõrgeauline Athenagoras Peckstadt, Sinope piiskop (Oikumeeniline patriarhaat, Belgia): „Me oleme kogunenud siia sellepärast, et me usume kristlaste ühtsuseideaali, tahame palvetada selle kättejõudmise eest ning usume, et dialoog aitab paremini edasi liikuda kui pelk staatiline endale keskendumine. Me usume veel ka seda, et Jumal ise teeb tulevikus võimalikuks kristlaste silmaga nähtava ühtsuse. Meid ühendab praegu ühine usk „Kristuse nime väesse”. Seetõttu valisimegi kohtumise teemaks „Kristuse nime vägi – maailma süda”. […] Ma tahan veel lausuda tänusõnad nende kohtumiste asutajatele, kes on 2008. aasta jooksul elavate kirjast lahkunud: need kaks on kõrgeauline Emilianos Timiadis, Silyvria metropoliit (Oikumeeniline patriarhaat) ning kõrgeauline Julian Garcia Hernando, mõlemad tänapäevase oikumenismi ühed juhtkujud.”

Järgnevalt loeti ette sõnumid, mille olid osaduse märgina saatnud Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Bartholomeos, kardinal Walter Kasper (Vatikani Kristlaste Ühtsuse Edendamise Nõukogu president), kardinal Franc Rodé (Pühitsetud Elu Institutsioonide Koguduse eesistuja), kõrgeauline Julian Barrio, Santiago de Compostela peapiiskop, ning Hispaania ja Portugali metropoliit Polycarpos (Oikumeeniline patriarhaat), kes andsid osalejatele edasi oma õnnistuse ja julgustussõnad. Oikumeeniline patriarh Bartholomeos tuletab meile oma läkituses meelde, et „Jumala jõud ja vägi on kohal Jeesuse Nimes ning toimivad tema Nime kaudu. Niimoodi on olemas uus side Jeesuse Kristuse Nime ja isiku vahel. Nime jõud on Kristuse enese jõud. Tema Nime kutsumine teeb Kristuse tõeliselt kohalolevaks tegudes või armu kaudu, nagu see on ka ikoonidega õigeusu pärimuses”. Kardinal Walter Kasper toonitas: „Ühtsuse taotlemine on hädavajalik viis teenida Kristuse Kirikut, sest Ühtsus kuulub tema olemusse ja missiooni. […] Seetõttu võivad need kohtumised olla tõhusaks viisiks, kuidas anda uut energiat ja tekitada uusi algatusi religioossete kogukondade sees.” Kardinal Franc Rodé õhutas osalejaid alati meeles pidama, et „just Kristus annab mõtte ja jõu meie eluvalikule, just tema annab tõuke oikumenismile, mis toidab iha, et kristlaste vahel valitseks üha täielikum osadus, selleks „et maailm usuks” (Jh 17:21)”.

Seejärel soovis Sobrado kloostri prior isa Carlos Cuartango osalejatele soojalt vennalike sõnadega tere tulemast ning avaldas lootust, et kohtumine tuleb viljakas.

Esimese ettekande pidas vend Enrique Mirones (Sobrado katoliku kloostri munk) teemal „Kristuse jüngrid, maailma palverändurid”. Kõneleja tuletas meelde, kui tähtis on „pidada meeles, et me oleme Jeesuse eeskujul palverändurid (see tähendab, et me liigume) ning et just sellistena moodustame üheskoos tema Kiriku. Jeesuse Vaim käib meie eel ühtsuseotsingul, mitmekesises ja muutuvas maailmas. Ühtsus, mida Jumal on inimeste jaoks soovinud, sünnib mitmekesisusest ja erinevusest”.

Pärast ringkäiku kloostris giidi juhtimisel järgnes „Oikumeenilise kogemuse jagamine Galicia näitel”, mille raames võtsid sõna pastor Samuel Arnoso (protestant), isa Benito Gonzales Raposo (Santiago peapiiskopkonna oikumenismidelegaat) ning õde Carmen Ordoñez (katoliiklane).

Isa Santiago Madrigal (Comillas-Madriidi teoloogiateaduskonna dekaan) esitas silmatorkava ettekande teemal „Aga kelle teie ütlete minu olevat? (Mk 8:29)”. Tehes kokkuvõtte erinevatest arusaamadest, kuidas mõistetakse Inimest „Naatsareti Jeesust” meie tänapäeva ühiskonnas, näitas kõneleja, kui jätkuvalt aktuaalne on küsimus Jeesuse isiku kohta isegi mitteusklike jaoks; ning ka seda, kui hästi aitab suurte hispaania müstikute lugemine mõista seda, et Kristuse inimsus on tee Jumala tunnetamise poole. „Kristus on Jumala jah-sõna meie inimsusele.”

Järgnenud ümarlaua sisuks oli „Euroopa oikumeeniline kogunemine Sibius Rumeenias 4.–9. septembrini 2007”, mille viisid läbi pr Gloria Uribe (katoliiklane), arhimandriit Dimitrios (Rogelio) Saez Carbo (õigeusklik) ning pastor Michael Riedel-Schneider (luterlane).

Ettekandes pealkirjaga „Kristus, liturgia kese maailma muundamiseks”, mille sisu oli liturgia areng Kiriku ajaloos, tuletas õde Concepción González (katoliiklane) meelde, et „Vatikani II Liturgiakonstitutsioon” määratles liturgiat kui „Kristuse preesterluse täideviimist, milles kogu Kirikuga seotud Kolmainsus tähendab ja teostab inimeste päästet ja Jumala au. Kristus on kohal kogu liturgilises tegevuses sakramendina, kogu paasamüsteeriumis Püha Vaimu väe läbi”.

Pastor Alfredo Abad (Hispaania Evangeelse Kiriku peasekretär) pidas loengu teemal „Alguses oli Sõna […] ja Sõna sai lihaks (Jh 1:1-14)”. Lähtudes Johannese evangeeliumi salmide seosest antud kohtumise üldteemaga, rõhutas pastor, et „algkiriku usutunnistus kinnitab, et Jumal tegutseb meie keskel Jeesuse Kristuse kaudu. Jeesuse Nimi väljendab salasust, mis tahab edasiandmist, ning just seda kogevadki apostlid Ülestõusnus”.

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus (Charalambides) (Eesti autonoomne õigeusu kirik), kelle ettekanne kandis pealkirja „Tema Nime jõud, südamepalve”, tõi tähelepanu keskmesse meditatsioonina toimiva Jeesuspalve ning päästva Nime vaimuliku väe. „Jeesus on Tema Nimi, kes ta märgib Inimkonna eesmärki, kõik lähtub Jeesusest ja kõik suubub Temasse. Jeesuse Nimi kannab endas ehtsat sakramentaalset ja müstilist mõõdet. Jeesuse Nime praktika annab jumalikustumisejõudu. Jeesus on Kohalolu oma Nimes”.

Lõpuks luges munkpreester Christophoros Panaitescu (õigeusklik) ette arhimandriit Job Getcha (Pariisi Saint Serge’i Õigeusu Instituudi professor, kes ei saanud kohale tulla) ettekande pealkirjaga „Kuidas anda tunnistust Kristusest maailmas, mis pole usklik”. Oma mõttearenduses tõi ta välja, et „ilma metafüüsilise kogemuseta on raske mõista Jumala transtsendentsust, ilma jumaliku isiku ilmutuseta ei saa keegi tunda Jumalat. […] Praegusaja maailmas on neli suurt kannatust: materialism, relativism, individualism ja hedonism. […] Kirik pakub kristlastevahelise sõpruse välja vaimuliku abina”.

Isa André Louf (katoliku munk ja endine Prantsusmaal asuva Mont-des-Cats’ kloostri abt) tegi konverentsist suurepärase kokkuvõtte ning toonitas, „et meie kohtumised näitavad, kui tõsi see on, et ida ja lääne kloostrielu on sündinud ühest ja samast traditsioonist. Osalejatevahelised sõprussidemed aitavad kaasa sellele, et eraldusjooned pole enam ületamatud, ning kiirendavad kirikute leppimist. Meie ülesanne on teenida Kirikut, olles kohal Kristuse kohalolus”.

Ühispalvete ajal igapäevastes jumalateenistustes said erinevad traditsioonid (katoliiklik, protestantlik ja õigeusklik) nähtaval moel väljendada Kiriku mitmekesisust ja rikkust.

Nende päevade jooksul kuuldud tunnistused ning sõlmitud sidemed olid väga rikkalikud. Kõigepealt rääkis ülemdiakon Petar Gramatikov (õigeusklik) bulgaarlaste ristiusustamisest, pühade Kyrillose ja Methodiose ning nende jüngrite rajatud kloostritraditsioonist, ikonograafiast ning Bulgaaria õigeusu kiriku praegusest olukorrast. Seejärel väljendasid õed Sistina (katoliiklane, Peruu) ning Helena (katoliiklane, Guatemala), Bossey (Šveits), Oikumeenilise Instituudi üliõpilased, sügavat rõõmu, et nad saavad oma oikumeenilist kogemust jagada eri kirikutest pärit vendade ja õdedega. „Oikumeenlus on oluline tee, kui me taotleme tõde ja halastust.”

15. juulil läksid osalejad palverännakule Santiago de Compostelasse, kus nad osalesid koos tuhandete palveränduritega kogu maailmast püha Jaakobuse katedraali armulauaga jumalateenistusel. Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit (õigeusklik) oli kutsutud kohalolijate ees sõna võtma ning ta kõneles Kohtumise teemal, tuletades meelde, et just Kristuse nimi toob meid kõiki kokku. Seejärel tänas ta toomkiriku toomhärrat vennaliku vastuvõtu eest. Sama päeva lõpul võõrustas kohtumisel osalejaid püha Pelayo benediktiini nunnade klooster oikumeenilise õhtujumalateenistusega.

Kohtumise viimase päeva pärastlõuna oli pühendatud EIIRi Üldkogule, Kohtumise tulemuste kokkuvõtmisele ning tulevikukavade vaagimisele. Kohtumine lõppes tänujumalateenistusega.

Sügav osadus palves ning vennalik läbikäimine osalejate vahel nende päevade jooksul näitavad, et kui Püha Vaim töötab inimeste südames, viib see meid vähehaaval ja tasapisi Ühtsuse poole. Kohtumisel osalejad meenutavad tänutundes Sobrade kloostri munkade sõbralikku ja alati tähelepanelikku vastuvõttu.