Nelipühi jutlus Lelle kirikus
Armsad vennad ja õed Kristuses,
Nelipühi on Kiriku suurpüha. Kiriku sündimise päev. Nelipühita ei oleks Kirikut. Ilma Püha Vaimuta ei saaks meie, Jumala rahvas, kogeda Jumalat, kes annab meile elu Kristuses, et saaksime tulla Isa juurde.
Nelipühi! Püha Vaimu andmise päev. Apostlite tegude raamatus kirjeldatakse seda sündmust väga värvikalt. Tugev tuulehoog, kohin, tuli, mis tulekeeltena kohalolijate peale laskub, keeltega rääkimine. Usk annab meile kindluse, et need, kes usuvad, saavad alati Püha Vaimu. Ristimise päeval anti Ta meist igaühele isiklikult ja Ta antakse meile alati, iga kord, kui me seda palume, eriti aga läbi Kiriku sakramentide.
Kuid miks meil Püha Vaimu vaja on ?
Püha evangelist Johannes vastab sellele küsimusele oma evangeeliumi viieteistkümnendas peatükis (15, 26-27).
Kõigepealt räägib ta Pühast Vaimust kui Lohutajast, kelle Kristus saadab ja kes kinnitab nende inimeste usku, kes usuvad Jeesusesse, kellest räägib pühakiri. Tema läbi saame kindla veendumuse, et just Jeesus on Jumala Poeg, sündinud Neitsist Maarjast; olles meie päästeks kannatanud ja ristil surnud toodi Ta puutumatuna tagasi surnuist ja läks Isa ausse. Sellest ajast alates on Issand Jeesus Püha Vaimu läbi meis ja meie oleme Temas. Püha Vaim, ütleb Jeesus, on see, kes juhib meid kogu tõesse, sest “tema ei räägi iseenesest, vaid ta räägib, mida kuuleb, ja ta kuulutab teile tulevasi asju” (Jh.16, 13 ).
Jeesuse elu – eriti aga Tema surm ja ülestõusmine – on kogu inimkonna ajaloo seisukohalt nii võimsad, tähendusküllased ja määrava tähtsusega sündmused, et keegi ei suuda seda kõike koheselt vastu võtta ja mõista. Teel Kristuse isiku järjest sügavama avastamiseni on meile teejuhiks Püha Vaim. Ja samal ajal, kui Ta juhib meid tõesse, kelleks on Kristus, laseb Ta meil aru saada, kuidas Kristuse õpetus võib meieni jõuda väga konkreetselt, et meid valgustada, kinnitada ja meis alal hoida lootust. “Püha Vaim”, ütleb püha Gregorius Nüssast, “kannab endas Poja igavest salvimist”. Pavel Jevdokimov lisab, et “Ta laseb meist igaühel ainukordsel, isiklikul viisil õitsele puhkeda” Püha Vaimu andide täiuslikkusest. Me oleme “otsekui kokku sulanud üheksainsaks Ihuks, Kirikuks, kuid jagatud isiksusteks” ütleb püha Kürillos Aleksandriast.
Aga Ta on ka Paraklitos, Lohutaja, kelle Jeesus maailma läkitab, et anda maailmale elu ja valgust. Oma kirjas galaatlastele (Ga 5, 22-23) märgib püha Paulus, et Vaimu toimimise kõige olulisemad viljad meis on “armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, ustavus, tasadus, enesevalitsus”. Kristliku elu tõeline eesmärk seisneb Püha Vaimu saamises. Ainult sel juhul kui me oleme Püha vaimu kandjad saavad meist usu ja armastuse vabas ühenduses preestrid, prohvetid ja kuningad!
Hoiduge siis tusameelest. Meie Kirik, armsad vennad ja õed, ei ole hukule määratud laev, sest tema tuulelipp näitab ikka ja alati Vaimu tuule suunda isegi kui see nii ei tundu; sellepärast, et selle maailma hiiglaslikul tormisel merel on tema purjed ikka ja alati tulvil ja juhitud Püha Vaimu võimsast puhangust, mida me kunagi ei suuda ära väsitada.
Seega soovime sulle “Palju õnne sünnipäevaks”, vanamemm, Jeesuse Kristuse Kirik, kelle sündimist me praegu tähistame. Palju õnne sulle, Kristuse Kirik, kes sa nelipühi hommikul Pühast Vaimust sündisid, sulle, kes oled alati noor ehkki juba igivana, ikka valmis uuenema, vaatamata oma kahetuhandele eluaastale ja mõnele poripritsmele oma rõivastel. Palju õnne, Kristuse Kirik, keda tänapäeval nii sageli arvustatakse, aga kelleta maailm elada ei saa. Aamen!
+Stefanus, Tallinna ja kogu Eesti metropoliit
