2. viis

Pealaul
Kui Sa alla läksid surmale, oh surematu Elu, / siis surmasid Sa põrguhaua oma jumaliku valgusega. / Ja kui Sa surnud maa alt üles äratasid, / siis hüüdsid kõik taevaväed: / Eluandja Kristus, meie Jumal, au olgu Sulle!

Kondak
Oh kõigevägevam Lunastaja, / Sa tõusid hauast üles / ja põrguhaud ehmatas seda imeasja nähes / ning surnud tõusid üles; / aga loodu on seda nähes väga rõõmus ühes Sinuga, / Aadam hõiskab ka // ja maailm laulab alati Sinust, mu Lunastajast.