Hb 1:10-2:3 + Hb 7:26- 8:2 

10 Ja:
   "Sina, Issand, oled alguses rajanud maa
   ja taevad on su kätetöö.
11 Need hävivad, aga sina jääd seisma,
   kõik nad kuluvad nagu kuub
12 ja sa keerad nad kokku just nagu rõiva,
   nagu kuue, ja nad muudetakse.
   Aga sina oled ikka seesama
   ja sinu aastad ei lõpe."
13 Või missugusele inglile on ta kunagi öelnud:
   "Istu mu paremale käele,
   kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!"?

14 Eks nad kõik ole vaid teenijad vaimud, läkitatud abistama
   neid, kes ükskord pärivad pääste?


1  Seepärast tuleb meil palju hoolsamini panna tähele seda,
   mida me oleme kuulnud, et meid kõrvale ei uhutaks.
2  Sest kui juba inglite kaudu räägitud sõna jäi püsima ning iga
   üleastumine ja sõnakuulmatus sai oma õige palga,
3  kuidas siis meie võiksime pageda, kui me ei hooli nii
   suurest päästest, mis sai alguse Issanda enda
   kuulutusest ja mida meile on kinnitanud need, kes kuulsid,

26 Just selline ülempreester on meile kohane: püha, veatu, laitmatu,
   patustest lahutatud ja kõrgemaks saanud kui taevad.
27 Tema ei ole sunnitud teiste ülempreestrite kombel päevast päeva
   tooma esmalt ohvreid omaenda pattude eest ja alles seejärel rahva
   pattude eest, sest seda ta on teinud ühe korra ja alatiseks, kui ta
   ohverdas iseenda.
28 Sest Moosese Seadus seab ülempreestreiks inimesed, kes on
   nõrgad, aga vande sõna, mis on Seadusest hilisem, seab selleks Poja,
   kes on saanud täiuslikuks igavesti.


1  Aga peaasi selles, millest siin räägitakse, on see: meil on selline
   ülempreester, kes on istunud Ausuuruse trooni paremale poole taevas,
2  kes talitab pühamus ja tõelises lepingutelgis, mida ei ole
   püstitanud inimene, vaid Issand.