Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Vaimulike andmebaas/KRAAV Johannes MIhkel/Mihaili p – EAÕK märter- pühak

Vaimulike andmebaas

KRAAV Johannes MIhkel/Mihaili p – EAÕK märter- pühak

Johannes Kraav oli õigeusu vaimulik:  köster-kooliõpetaja, diakon, preester, EAÕK usukannataja- märterpühak. Ta sündis 21.03.1914  Saaremaal Pärsamal Ratla külas talupidaja Mihkli/Mihaili ja tema naise Miina/Akiliina peres. Peale kohaliku külakooli lõpetamist läks Johannes õppima 1928  Saaremaa Ühisgümnaasiumi, mille reaalharu lõpetas ta 1933. Juba koolis huvitasid noormeest vaimsed asjad, pärast gümnaasiumi õppis ta 1933-36 Petseri Vaimulikus Seminaris. Johannes Kraav  abiellus  01.05 1936 Obinitsast pärit Aleksandraga (Alli) – neile sündis 18.10.1938  tütar Viivi-Hilja.

Diakoniks pühitseti ta 09.051936 Tailova  kirikus  ning preestriks 10.05.1936  Petseri Püha Varvara kirikus piiskop  Nikolai Leismani  poolt. Isa Johannes teenis lühiajaliselt Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu kogudust  Pärnumaal,  15.10.1936 määrati ta teenima EAÕK Antsla-Kraavi Püha Prohvet Eelia kogudust, 23.10.1936 Kaika Püha Kolmainu kogudust. Kiriklikest autasudest omas ta  puusaehet alates  22.06.1937 ja skuufia kandmise õigust alates 13.06.1938.

Isa Johannes oli armastatud ja lugupeetud hingekarjane, kelle teenimise ajal liitusid paljud õigeusu kogudusega. KGB märkis üles 1940-1941 need inimesed Eestis, kes olid tuntud ühiskonnategelased – nemad tuli esmajärjekorras arreteerida kui uue nõukogude korra vastased. Ka isa Johannes kui armastatud ja lugupeetud hingekarjane oli likvideeritavate nimekirjas… Isa Johannes arreteeriti 07.07.41 varahommikul punaste hävitussalga varitsuse poolt kirikumaja juures. Mis toimus järgnevalt, on täpselt teadmata… Külanaised leidsid mõni aeg hiljem külatee lähedalt isa Johannese purustatud keha. Vaprad naised sidusid surnukeha linadega kokku ja viisid Kraavi kirikusse ärasaatmist ootama. Isa Johannes hukati 07.07.1941  punaväelase relva läbi Kraavi küla Jurgu mäel –  ta oli siis 27 aastane ja puhkab  Antsla-Kraavi kalmistul. Tema haud on ainuke teadaolev 1940-1941 hukatud õigeusu kirikutegelaste viimane puhkepaik, ülejäänud usukannatajate hauakohti ei ole teada.

Väljavõte uurimusest: Andreas Põld . “Eestimaa uusmärtrid”

1999  kanti Isa  Joann  EAÕK Sinodi poolt  õigeusu pärast  kannatanute nimekirja ja kanoniseeriti 2012 Konstantinoopoli Püha Sinodi poolt õigeusu märtriks  ja pühakuks.

Kasutatud allikad: