Avaleht/Esimene paastunädal: Egina püha Nektaari Imetegija

Esimene paastunädal: Egina püha Nektaari Imetegija

Püha Nektaari on kindlasti üks 20. sajandi kõige armastatumaid ja austatumaid pühakuid meie Kirikus. Pentapoli piiskop – Egina Imetegija – on väga populaarne eelkõige Kreekas, aga laiemalt ka kogu läänemaailma õigeusu diasporaas, kus tema kultus on laialdaselt levinud. Seda tänu tema arvukatele eespalvetele ja loendamatutele imelistele tervendamistele. Olles armastusest Kristuse vastu kannatliku meelega talunud kuulujutte, põlgust ja solvanguid, õppis ta üles näitama kaastunnet inimeste kannatuste vastu, kes end tema hoolde usaldavad. Tema õpetus, mis on ülimalt lihtne, näitab, kui lähedased on talle meie ja eriti meie seast kõige vähemate ja alandlikumate vaimulikud mured.

Õnne tee

Pole midagi ülevamat, kui puhas süda, sest sellisest südamest saab Jumala aujärg. Ja mis oleks aulisem Jumala aujärjest? Muidugi mitte miski! Jumal ütleb nende kohta, kes on puhtad südamelt: “Ma tahan nende seas elada ja käia ja olla nende Jumal ja nemad on minu rahvas” (2Kor 6,16). Kes söandaks väita, et on õnnelikum, kui need inimesed? Sest millistest hüvedest nad võiksid öelda end olevat ilma jäetud? Kas ei leidu siis nende õndsates hingedes kõik Püha Vaimu annid ja heateod? Ja mis võiks neil veel puududa? Tõepoolest, nad ei kannata millegi pärast, sest hoiavad oma hinges kõige hinnalisemat rikkust: Jumalat ennast.

Kuidas küll inimesed eksivad, kui põlgavad ära iseenda, et minna mujalt õnne otsima: rännates kaugetele maadele, reisides risti-põiki läbi maailma, unistades rikkusest ja kuulsusest, ajades taga varandust ja tühja lõbu või ihaldades omandada selle maailma asju – sellest kõigest jääb üksnes kibe järelmekk! Rajada tõelise õnne torni väljapoole oma südant on sama, mis soovida ehitada maja ebakindlale ja sagedastest vapustustest kõikuvale alusmüürile. Selline ehitis kukub ühel päeval kindlasti iseenesest kokku.

Mu vennad, tõeline õnn on olemas üksnes teie eneste sees ja õnnis on inimene, kes sellest aru on saanud. Katsuge läbi oma süda ja leidke aega, et üle vaadata omaenese vaimuseis. Kas olete kaotanud kindla usu Jumalasse? Kas teie südametunnistus kripeldab, kui olete üle astunud Jumala käskudest? Kas südametunnistus süüdistab teid, et olete olnud ebaõiglane ja valelik, et olete hooletusse jätnud oma kohustused Jumala ja ligimese suhtes? Katsuge see hoolega läbi: vabalt võib olla, et halvad mõtted ja kired sagivad hulgana teie südames ja nii on see asunud piinarikkale ja läbipääsmatule teele…

Inimene, kes on jätnud hooletusse oma südame, on kahjuks vabal tahtel ennast ilma jätnud kõigist hüvedest, et asendada need suure hulga pahedega. Nii on ta rõõmu endast kaugele eemale kihutanud ja uppunud meelekibedusse, kurbusse ja igasugu muredesse. Sisemise rahuta inimest haarab rahutus ja hirm. Kui armastus on lahkunud, seab ennast sisse vihkamine. Jättes end ilma ristimise hetkel saadud Püha Vaimu andidest ja viljadest, on inimesele saanud omaseks kõik see, mis teeb temast viletsa ja haletsusväärse olendi.

Mu vennad! Jumal, kes on tulvil halastust, soovib üksnes meie õnne nii siinses kui teises elus. Ta asutas oma püha Kiriku, et selle läbi puhastada meid patust; et meid pühitseda; et meid enesega lepitada; et täita meid oma taevase õnnistusega. Ja selle Kiriku süli on meile valla. Rutakem siis sinna, meie, kelle süda on raske. Lähme joostes ja me näeme: Kirik ootab meid, et võtta enda peale meie raske koorem, taastada meie usaldussuhe Jumalaga ja täita meie süda õnne ja rõõmuga.