Avaleht/Uudised, teated/Pantokrator detsember 2013

Pantokrator detsember 2013

EAÕK Pärnu ja Saare piiskopkonna LEHT No 12 (18)

Detsember 2013

Kirikukalender (valikuliselt). Detsembrikuus peab Õigeusu Kirik järgmisi pühasid:

4.12. Püha suurmärter Varvara (306) mälestus; Damaskuse püha Johannese (780) mälestus.

* Vaga Johannes sündis Damaskuses 680. aastal. Ta kasvas kristlikus peres. Pärast isa surma sai koha kaliifi õukonnas ministri ja linnavalitseja ametis. Bütsantsi imperaatori Leo III Isaurlase valitsemise ajal  levis pühade ikoonide vastane valeõpetus, mille tagajärjena hakati neid hävitama. Johannes, kes muuseas oli ka ikoonimaalija, astus julgelt välja ikoonide kaitsmise eest, kirjutades kolm vastavasisulist traktaati. Vihastunud imperaatori käsul võeti Johannes kinni ning tema parem käsi raiuti randmest ära. Taludes suurt valu, hakkas Johannes palvetama Jumalaema ikooni ees, hoides vasakus käes raiutud käelaba. Ta palvetas kaua ning väsinuna uinus magama. Ärganud üles, nägi, et parema käe laba on jälle omal kohal ning käsi on terve. Toimunud suure imeteo mälestuseks maalis püha Johannes Jumalaema ikoonile juurde kolmanda käe, mistõttu seda hakati nimetama „Kolmekäeline“. See lugu kinnitas ikoonide tõelisust, pühadust ning vajalikkust. Ülejäänud elu veetis vaga Johannes Jeruusalemmas püha Sabba Pühitsetu kloostris.

5.12. Vaga Sabba Pühitsetu (532) mälestus.

6.12. Lüükia Mürra püha ülempiiskopi ja imetegija Nikolai (345) mälestus.

Kuressaare kiriku templipüha; Kihnu saare kiriku templipüha.

* Püha peapiiskop Nikolai sündis 250. aastal Väike-Aasias Liikiamaal Patara linnas. Lapsepõlvest peale käis ta Jumala kirikutes, luges Pühakirja, järgis kasinat eluviisi. Saanud preestriks, seejärel Mürra linna peapiiskopiks, teenis ennastsalgavalt Jumalat ja inimesi. Ta päästis häbist kolm neitsit, keda vaeseks jäänud isa tahtis müüa patuelule; hoidis ära surmanuhtlusest kolm sõjaülemat, kelle peale kadestajad olid esitanud keisrile valesüüdistuse; palve läbi vaigistas tormi merel ning päästis uppuvad meremehed, mille eest sai püha Nikolai tulevikus kõikide merega seotud inimeste taevalikuks kaitsjaks ja abimeheks. Peapiiskop Nikolai ilmutas ennast usu, tasaduse ja armulikkuse eeskujuna. 325. aastal võttis ta osa I Üleilmsest Kirikukogust, kus ilmutas erilist tulist ustavust Õige usu kaitsmiseks, häbistades seal valeõpetajat Ariust. Issanda poolt imetegude anniga õnnistatud püha Nikolai uinus kõrges eas 345. aastal. 1087. aastal viidi tema pühad säilmed Bari linna Itaaliasse, kus nad asuvad ka tänapäeval.

9.12. Püha õiglase Anna, Jumalasünnitaja ema  mälestus ( püha Neitsi Maria eostamine).

12.12. Trimüthuse linna püha piiskopi ja imetegija Spiridoni (348) mälestus.

17.12. Püha prohvet Taanieli ja kolme püha noormehe – Anania, Asaria ja Misaeli (600 eKr) mälestus.

19.12. Püha märter Bonifatiuse (290) mälestus.

* Püha märter Bonifatius oli ühe tuntud roomlanna Aglaida sulane. Ta oli kristlane, kuigi tal oli patuhimu veini suhtes. Ükskord Aglaida soovis saada oma majja pühade märtrite säilmeid ning selle eesmärgiga saatis Bonifatiuse idamaadesse, kus tol ajal toimus suur kristlaste tagakiusamine. Jõudnud Kilikiamaa Tarsose linna, sai Bonifatius mitme kristlase piinamise ja surma tunnistajaks. Väga liigutatuna nähtust, kahetses ta oma patte, tunnistas avalikult usku ning võttis vastu märtrisurma. Tema pühad säilmed viidi Rooma, kus need võttis vastu Aglaida. Soov säilmete saamise suhtes täitus niivõrd ootamatul viisil ja Aglaida ehitas kiriku püha Bonifatiuse auks. Märtri püha ihu asetati samasse kirikusse ning see sai kuulsaks rohkearvuliste imetegude kaudu. Püha märter Bonifatiuse poole palvetatakse viinajoomise patust lahtisaamiseks.

20.12. Püha piiskopmärter Iganatios Jumalakandja (107) mälestus;

Kroonlinna püha õiglase Johannese (1908) mälestus.

22.12. Püha suurmärter Anastassia (304), vaeste ja vangide lohutaja mälestus.

25.12. Meie Issanda, Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse sündimise  püha.

* Meie Issand Jeesus Kristus, tõeline Jumal ja tõeline Inimene, sündis Kõigepühamast Neitsist Mariast Petlemma linnas Juudamaal. Maria saabus siia Naatsaretist koos õiglase Joosepi, oma kihlatuga, et võtta osa rahvaloendusest, mille keiser Augustus oli välja kuulutanud. Petlemmas ei leidunud võõrastemajas vaba kohta, seetõttu olid nad sunnitud otsima varjupaiga mujal. Selleks sai linna lähedal asuv koobas, kus talvel hoiti koduloomi. Seal, armetus olukorras, öövaikuses,  sündis  ime,  mis  ületab  inimloomuse seadused – sündis Jumalik Laps. Sellest said esimestena teada lähedal oma karja hoidnud karjased, kellele ilmusid inglid. Nad läksid kiiresti koopasse ja kummardusid lihakssaanud Jumala ette. Karjaste järel tulid hommikumaa targad, kes said toimunust teada imelisel viisil taevasse ilmunud tähe kaudu. See viiski nad kohale.

Kristuse Sündimise püha – see on inimese ja Jumala vaheline rahu taastamine, Jumala Poja lunastusliku töö alustamine ning Aadama ja Eeva pattulangemisest kahjustatud inimloomuse tulevase uuendamise ettekuulutamine.

26.12. Kõige pühama Jumalasünnitaja koondmälestus.

27.12. Püha apostli, esimärtri ja ülemdiakoni Stefanose (34) mälestus.

Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Stefanose nimepäev.

29.12. Pühade ja õiglaste Joosep Kihlatu, kuninga Taaveti ja Issanda venna Jaakobuse mälestus;

Petlemma 14000 püha lapsukese – märtri  (1.saj) mälestus.

*Kuningas Heroodes, saanud hommikumaa tarkade suust teada uue Kuninga – Lapsukese Jeesuse Kristuse sündimisest, ärritus väga ning nähes selles ohtu oma võimule, otsustas Vastsündinu hukata. Teadmata Tema sündimise täpset aega, käskis kuningas oma sõjameestel tappa kõik Petlemma lapsed alates kahe aasta vanustest ja nooremad. Niisuguseid osutus olema 14000 süüta väikelast. Õnneks oli õiglane Joosep oma perega selleks ajaks juba lahkunud Petlemmast.

30.12.  Püha  Makariose  (1563), Moskva metropoliidi  mälestus.

31.12. Vaga Melania Roomlanna (439) mälestus; püha Peetruse (1646), Kiievi metropoliidi mälestus.

*     *     *

Patu kahetsemine ja patu ülestunnistamine (piht)

Üks olulisemaid vahendeid kristlase pääsemiseks on patu kahetsemine ja piht. Patu kahetsemine on vaimne redel, mis viib Taevasesse Kuningriiki. Tema esimestel astmetel oleme võimelised puhastama oma südametunnistust nendest pattudest, mis on ilmselged ja palja silmaga nähtavad. Edaspidi läheb vaja suuremat tähelepanu enda suhtes ja oma hingeväljenduste keskendunumat jälgimist. Pühade isade õpetuste kohaselt saab inimene oma pattude nägemise alguse patukahetsusest; kahetsenud ühed patud, hakkab ta nägema ka teisi. Ta hakkab patuks pidama ka seda, mida varem ei pidanud, ning patud ise tunduvad talle järjest sügavamad. Järsku selgub, et esmapilgul head teod osutuvad oma varjatud olemuselt patusteks, aga Kiriku seisukohalt tõelisteks heategudeks peetavate tegudega pole veel alustatudki. Ära tunda oma südame, oma sisemuse, kogu oma elu patusus – see on meie kõikide ülesanne. Pühad isad räägivad, et need, kes suudavad näha oma patte, on kõrgemad neist, kes on saanud vääriliseks näha ingleid.

Et ennast õigemini ja paremini tundma õppida, peab pidevalt jälgima nii oma sõnu kui tegemisi, aga ka mõtteid, tundeid ja soove, kõrvutades neid püha evangeeliumi käskudega ning Issanda Jeesuse Kristuse enese õpetusega (vt Matteuse evangeelium ptk 5, 6 ja 7).

Kogemus näitab, et inimene saavutab rahu hinges alles siis, kui tunnistab ennast tervikuna süüdi ning kahetseb oma patte, püüdmata neid vähendada, või veelgi enam – lükkama süüd teistele inimestele. Kui kellelegi tundub, et tal pole pattu, siis ta eksib, sest see arvamus tuleneb hingelisest pimedusest, enda mittetundmisest, unustamisest.

Patukahetsuse Salasuses eelneb pattude andeksandmisele ja nendest vabastamisele patu ülestunnistamine (piht). Sagedase ja siira patukahetsuseta ei saa inimene paraneda ega võita kirgi. Patukahetsus on oma südametunnistuse avamine Jumala ees kõigis tema keerdudes. Patukahetsus on suur Salasus, mis lõpeb pattude andeksandmisega, see on Issanda armastuse avaldus pattu teinud inimese vastu ja pääsemise imeline salaasi, ilma milleta hing hukkub. Tõeline patukahetsus ja andeksandmine leiab aset üksnes Õigeusu Kirikus, kellele on Jumalalt antud meelevald patud andeks anda ja nendest lahti lasta.

(Optina kloostri väljaande „Õigeusu palveraamat“ 1999 põhjal)

 

+Aleksander, Pärnu ja Saare piiskop

Kavandatud jumalateenistused kirikutes:

Pärnumaal :

Ülempreester Ardalioni (Keskküla) juhendamisel:

Pärnu Issandamuutmise katedraalkirikus

toimuvad jumalateenistused igal nädalavahetusel:

laupäeval kell 17.00 – koguöine teenistus; pühapäeval kell 10.00 – liturgia

Samuti:

25.12. Kristuse sündimise püha.

24.12. kl 16.30 – Kristuse sündimise koopa avamine kirikuhoovis

24.12. kl 17.00 – koguöine; 25.12. kl 10.00 – liturgia

26.12. kl 11.00 – laste jõulupüha; palveteenistus, kingitused  

Häädemeeste Issandamuutmise kirik:

24.12. kl 15.00 – Kristuse sünni püha jumalateenistus

25.12. kl 15.00 – Kristuse sünni püha jumalateenistus

Laiksaare Ristija Johannese kirik:

25.12. kl 14.00 – Kristuse sünni püha jumalateenistus

Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirik:

24.12. kl 20.00 – Kristuse sünni püha jumalateenistus

Treimani ülemapostlite Peetruse ja Pauluse kirik:

24.12. kl 13.00 – Kristuse sünni püha jumalateenistus

                                             Preester Enose (Heinsoo) juhendamisel:

Sindi Jumalailmumise kirik:

1.12. kl 10.00 – liturgia;  15.12. kl 10.00 – liturgia

25.12. kl 10.00 – liturgia. Kristuse sündimise püha

Pootsi-Kõpu püha Kolmainu kirik:

14.12. kl 10.00 – liturgia. Diakon Agaton Paalbergi preestriks pühitsemine. Teenib piiskop Aleksander

 

Teenib preester Agaton (Paalberg):

Paadrema püha Kolmainu kirik:                                          

22.12. kl 17.30 – Kristuse sündimise püha                             

Seli-Tõstamaa püha Vassilius Suure kirik:                        

24.12. kl 16.00 – Kristuse sündimise püha                              

Pootsi-Kõpu püha Kolmainu kirik:

24.12. kl 10.00 – Pootsi hooldekodu; kl 18.00 Kristuse sündimise püha – kirikus

Jõõpre suurmärter Georgiose kirik:

24.12. kl 10.00 – liturgia. Kristuse sündimise püha. Teenib piiskop Aleksander, kaasteenib preester Kristoforos Parts

Uruste Issanda Taevaminemise kirik:

24.12. kl 13.00 – Kristuse sündimise püha. Teenib piiskop Aleksander, kaasteenib preester Kristoforos Parts

Kastna püha Arseni kirik:

 24.12. kl 12.00 – Kristuse sündimise püha

Tõhela-Murro Ristija Johannese kirik:

24.12. kl 14.00 – Kristuse sündimise püha

Ülempreester Viktori (Ivask) juhendamisel:

Kihnu saarel püha Nikolai Imetegija kirik:

15.12. kl 10.00 – liturgia

20.–25.12. – laste jõulupüha (aeg täpsustatakse)

 

 

Saaremaal:

Ülempreester Andrease (Põld) juhendamisel:

Kuressaare püha Nikolai Imetegija kirikus

toimuvad jumalateenistused igal nädalavahetusel:

laupäeval kell 17.00 – koguöine teenistus; pühapäeval kell 10.00 – liturgia.

Samuti:

6.12. – püha peapiiskop Nikolai Imetegija mälestus. Templipüha. Teenib piiskop Aleksander

5.12. kl 17.00 – koguöine; 6.12. kl 10.00 – liturgia

25.12. Kristuse sündimise püha.

24.12. kl 17.00 – koguöine; 25.12. kl 10.00 – liturgia

Muhu-Rinsi Kaasani Jumalaema ikooni kirik:

7.12. kl 10.00 – liturgia. hingepalvus

24.12. kl 13.00 – Kristuse sündimise püha

Muhu-Hellamaa pühade apostlite Peetruse ja Pauluse kirik:

24.12. kl 14.30 – Kristuse sündimise püha

Lümanda Issandamuutmise kirik:

25.12. kl 13.00 – Kristuse sündimise püha

Ööriku püha Kolmainu kirik:

26.12. kl 10.00 – liturgia. Kristuse sünnipüha

Metsküla Issanda Templisseviimise kirik:                                

26.12. kl 13.00 – Kristuse sündimise püha

Levala püha Aleksander Nevski kirik:                                       

28.12. kl 10.00 – liturgia

 

10.12. kl 15.00 – Kogula hooldekodu

17.12. kl 15.00 – Sõmera hooldekodu

24.12. kl 12.00 – Liiva hooldekodu

Preester Toivo (Treima) juhendamisel:

Tornimäe Neitsi Maria Kaitsmise kogudus:

8.12. kl 10.00 – liturgia

24.12. kl 16.00 – Kristuse sünnipüha õhtuteenistus;   31.12. kl 23.45 – tänupalvus                                                          

Piila peaingel Miikaeli kirik:                                            

24.12. kl 13.00 – kuninglikud tunnid

Leisi püha apostlisarnase Olga kirik:       

25.12. kl 10.00 – liturgia. Kristuse sündimise püha       

Laimjala Püha Vassilius Suure kirik:                                            

20.12. kl 9.30 – hommikuteenistus kirikus; Kahtla kool                    

26.12. kl 10.00 – liturgia. Kristuse sündimise püha                          

Mustjala prohvet Eelija kirik:                                                                                        

25.12. kl 14.00 – õhtuteenistus

Pärsama püha Innokenti kirik:

23.12. kl 10.00 – liturgia

Reomäe apostel Andrease kirik:

26.12. kl 13.00 – õhtuteenistus

 

Püha Eelkäija Skiitas Reomäel toimuvad igapäevased kloostriteenistused.

Liturgia toimub:

Neljapäeval, 12.12. kl 7.30 Meie püha isa Trimüthuse piiskopi ja imetegija Spiridoni mälestus

Neljapäeval, 19.12. kl 7.30 Tarsose püha märtri Bonifati ning Egiptuse pühade märtrite Eelija, Proobi ja Aarese mälestus

Kolmapäeval, 25.12. kl 9.00 Meie Issanda, Jumala ja Päästja Jeesuse Kristuse ihuliku sündimise püha

*

Tähelepanu! EAÕK Püha Sinodi korraldusega 26. juunist 2011, mis põhineb EAÕK sama aasta Täiskogu otsusel, on alates 2012. aastast EAÕK kirikukalender viidud kooskõlla suurema osa maailma Õigeusu kirikute liturgilise kalendriga. See tähendab, et Ülestõusmispühade aeg (Suur Paast, Ülestõusmispühad, Viiekümnepäeva periood ja Kolmainu püha) peetakse Juliuse kalendri, nn vana kalendri järgi. Ülejäänud jumalateenistuste aastaringi (sh Kristuse Sündimist, Issandamuutmist, Jumalaema Uinumist jne)  tähistatakse  Gregoriuse, nn uue kalendri järgi.

 

 

 

ÕIGEUSU KATEHHEES

( lühendatult )

Järgneb, algus lehes nr 2

Õlitamisest

 

273. Õlitamine on Salasus, milles ihu võidmise ajal püha õliga kutsutakse haige inimese peale Jumala arm, parandamaks hingelisi ja ihulikke tõbesid.

274. See Salasus on alguse saanud apostlitelt, kes Jeesuselt Kristuselt saadud meelevallaga „võidsid palju tõbiseid õliga ja tegid nad terveks“ (Mk 6:13). Apostlid andsid selle Salasuse edasi Kiriku preestritele, mis nähtub apostel Jakoobuse sõnadest: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu enese juurde koguduse vanemad (preestrid) ja need palvetagu tema kohal ja võidku teda õliga Issanda nimel. Ja usu palve päästab tõbise, ja Issand teeb ta terveks; ja kui ta on pattu teinud, siis see antakse temale andeks“ (Jk 5:14-15).

Üheteistkümnendast liikmest

 

275.  Surnute ülestõusmine, mida me Usutunnistuse kohaselt loodame, või ootame, on Kõigeväelise Jumala toiming, mille kaudu kõik surnud inimeste ihud ühinevad jälle nende hingedega, muutuvad elavaiks ning saavad vaimseteks ja surematuteks. „Maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles“ (1Kor 15:44). “Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietuma surematusega“ (1Kor 15:53).

276. Mullas kõdunenud ja lagunenud ihu tõuseb üles, sest nagu alguses lõi Jumal mullast inimese ihu,   niisamuti võib Ta ka mullas lagunenud ihu jälle uueks teha. Apostel Paulus selgitab seda võrdkujuga külvatud seemnest, mis esialgu kõduneb mullas, kuid hiljem kasvab sellest rohi või puu: „See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure“ (1Kor 15:36).

277. Kõik surnud tõusevad üles, aga inimesed, kes jäävad elama üldise Ülestõusmise ajani, nende rohmakad kehad muutuvad silmapilkselt vaimseteks ja surematuteks: „Me kõik ei lähe magama, aga me kõik muutume, äkitselt ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes. Sest pasun hüüab ja surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume“ (1Kor 15: 51-52).

278. Surnute Ülestõusmine leiab aset selle, nähtava maailma lõpus.

279. See kaduv maailm lõpeb sellega, et muutub kadumatuks: „Ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse“ (Ro 8:21). „Aga meie ootame Tema (Jumala) tõotuse järele uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab“ (2Pe 3:13).

280. Maailm muutub tule kaudu. „Ent praegused taevad ja maa säilitatakse sama Sõna läbi ning hoitakse alal tule jaoks jumalatute inimeste kohtu ja hukatuse päevaks“ (2Pe 3:7).

281. Surnute hinged on üldise Ülestõusmiseni järgmises olukorras: õiglaste hinged on valguses, rahus ja igavese õndsuse alguse eel, aga patuste hinged sellele vastupidises seisundis.

282. Õiglaste hinged ei võta otsekohe surma järel vastu täielikku õndsust, sellepärast et täiuslik tegude järgi tasumine on määratud inimesele tervikuna tema ihu ülestõusmisel ja Jumala Viimsel Kohtupäeval. „Nüüd on minule tallele pandud õiguse pärg, mille Issand, õige kohtumõistja, mulle annab tol päeval, aga mitte ainult minule, vaid ka kõigile, kes armastavad Ta ilmumist“ (2Ti 4:8). Ja veel: „Sest me kõik peame saama ilmsiks Kristuse kohtujärje ees, et igaühele tasutaks vastavalt sellele, mis ta ihus olles tegi, olgu see hea või kuri“ (2Kor 5:10).

283. Õiglasena surnutele on  määratud õndsuse alguse maitsmine enne Viimset Kohtupäeva. Seda kinnitab Issand Jeesus Kristus Ise, rääkides tähendamissõnas, et õiglane Laatsarus kanti otsekohe pärast surma Aabrahami sülle (vt Lk 16:22).

284. See  õndsuse  alguse maitsmine on seotud Issanda Jeesuse Kristuse palge nägemisega. Eriti sünnib niimoodi pühadega, nagu annab mõista apostel Paulus: „Ma himustan siit lahkuda ja olla Kristuse juures“ (Fl 1:23).

285. Hingede kohta, kes on lahkunud usus, kuid ei ole jõudnud kanda meeleparanduse väärilisi vilju, peab märkima seda, et õndsa Ülestõusmise saavutamiseks  võivad  neile  abiks  olla palved, mis nende

eest kirikus tuuakse, eriti, kui need palved on ühendatud Issanda Jeesuse Kristuse Veretu Ohvri toomisega, ja heateod, mis on sooritatud usuga uinunute mälestuseks.

286. See õpetus põhineb Katoolse Kiriku muutumatul ja katkematul pärimusel, mis sai alguse Vana Testamendi Kirikust. Näiteks Juudas Makkabi tõi ohvri langenud sõdalaste eest (2Mak 12:43). Kristlikus Kirikus on palve uinunute eest Jumaliku liturgia vältimatu osa. Jeruusalemma püha Kyrillos  (+386) ütleb: „Ülimat kasu saavad hinged, kelle eest tuuakse palveid samal ajal, kui aujärjel altaris asub Püha ja kartuseväärne Ohver (st Kristuse Ihu ja Veri). („Salasuslike õpetuste juhatus“ 5. rmt, 9. ptk )

 

Kaheteistkümnendast liikmest

 

287. Tuleva aja elu – see on elu, mis tuleb pärast surnute ülestõusmist ja Kristuse üleüldist Kohtupäeva.

288. See elu saab olema usklike jaoks, kes armastavad Jumalat ja saadavad korda häid tegusid, niivõrd õnnis, et meie praegu seda õndsust ei oska endale ette kujutadagi. „Ei ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme“ (1Jh 3:2). „Ma tunnen inimest Kristuses“, kõneleb apostel Paulus, „keda tõmmati paradiisi ja ta kuulis räägitamatuid sõnu, mida inimene ei tohi rääkida“ (2Kor 12:2,4). Selline õndsus järgneb Jumala äratundmisele au sees ja ühinemisele Temaga. „Siis paistavad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis“ (Mt 13:43); “Et Jumal oleks kõik kõigis“ (1Kor 15:26).

289. Ka ihu saab osa hinge õndsusest. Teda kirgastatakse Jumaliku valgusega nagu Jeesuse Kristuse Ihu Tema muutumisel Taabori mäel. „Ja otse nõnda, nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju ( maise, st Aadama), nõnda me kanname kord ka Taevast kuju (st meie Issanda Jeesuse Kristuse)“ (1Kor 15:49).

290. Õndsaks ei saa kõik võrdsel määral. Õndsusel saab olema erinevaid astmeid sõltuvalt sellest, kuidas keegi siin on edenenud usus, armastuses, heades tegudes. „Isesugune on päikese selgus ja isesugune kuu selgus ja isesugune tähtede selgus; ja ühel tähel on enam selgust kui teisel. Nõnda on ka surnute ülestõusmine“ (1Kor 15:41-42).

291. Uskmatud ja seadusest üleastujad saadetakse igavesse surma, või teisiti öeldes, igavesse tulle, igavestesse piinadesse üheskoos langenud inglitega (deemonitega). „Ja keda ei leitud kirjutatud olevat Eluraamatusse, heideti tulejärve!“ (Ilm 20:15); „See on teine surm“ (Ilm 20:14); „Minge ära Minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja ta inglitele“ (Mt 25:41); „Ja need lähevad igavesse karistusesse, aga õiged igavesse elusse“ (Mt 25:46); „Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki, kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse, kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu“ (Mk 9:47-48).

292. Patustega käitutakse nii rangelt mitte sellepärast, et Jumal soovib nende hävingut, vaid nad ise ei võtnud vastu tõe armastust, et nad oleksid võinud pääseda“ (2Te 2:10).

293. Mõtisklused surma, Ülestõusmise, Viimse Kohtu, igavese õndsuse ja igaveste piinade üle aitavad meil hoiduda patust ning vabastavad kiindumisest maistesse asjadesse; lohutavad maiste hüvede kadumise puhul; ajendavad hoidma puhtana hinge ja ihu, elama Jumalale ja igavikule, et sellisel viisil saavutada igavene pääsemine.

(jätkub järgmises numbris)

 

Pantokratori fond

Piiskopkonna arendamiseks ja vaimulike toetamiseks on avatud pangakonto

SEB 10220202116229. Konto omanik: Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik.

Konto nimetus: Pantokraator. Selgitus: Annetus.

Piiskopkonna lehte on võimalik lugeda ka internetis aadressil: www.eoc.ee