Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Piiskopkonnad/Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus

Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus

Viljandimaa Arussaare Issanda taevaminemise 02 EAÕK 1873 MF2010.10.08

ARUSSAARE ISSANDA TAEVAMINEMISE KOGUDUS

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Arussaare Issanda Taevaminemise kogudus asub Arussaare külas. Kirik on ehitatud 1873- kiriku juures asub surnuaed.

Arussaare kiriku ja koguduse ajalugu

Arussaare kogudus on asutatud Pilistvere piirkonna õigeusuliste lahutamisel Olustvere ja Põltsamaa kogudusteks 03.03.1848. Esmalt kandis kogudus Pilistvere nime samanimelise luterliku koguduse eeskujul.

Suuri raskusi valmistas kogudusele ruumide leidmine jumalateenistuste pidamiseks. Tegutsemise esimese poole aasta jooksul peeti jumalateenistusi Kõo kroonu karjamõisas, seejärel Kangrusaare sõdurite kasarmus, Kõo mõisas selleks eraldatud savihoones 1848-1852, pärast seda Loopre mõisa endises viinaköögis 1852-1854, uuesti Kõo mõisas 1854-1857 ning järgmised 16 aastat Arussaare mõisa ühes aidas 1857-1873.

Alles siis kui Arussaare mõisa nn “hingemaaks” tükeldati ja mõisa süda kirikuteenritele ülalpidamiseks anti, avanes võimalus ehitada sinna korralik jumalakoda. Praegune bütsantsi stiili jäljendav ristikujuline viiepäine kuppelkirik ehitati Siseministeeriumi raha eest ja valmis 1873  tüüpprojekti järgi- ehitatud põllukivist, krohvitud paekivist nurkadega ja pühitsetud 1873 Issanda taevaminemise auks. Samal aastal on ehitatud Pootsi-Kõpu Püha Kolmainu, Uruste Issanda Taevaminemise, Penuja Kõikide Pühakute, Lalsi Püha Nikolai ja terve rida teisi kirikuid.

Kiriku viis kella, millest suurim kaalus 48 puuda, kinkis kogudusele keiser Aleksander II. Samal aastal ehitati ka Arussaare kihelkonna koolimaja- kogudusel oli maid kokku 133,94 tiinu.

1871 nimetati Pilistvere õigeusu kogudus ümber Arussaare koguduseks -vaimuliku valitsuse käskkiri 12.10.1871. Esmalt puudus kogudusel oma surnuaed ja õigeusulisi maeti Pilistvere luterlikku surnuaeda. 1855 saadi Kõo mõisa maast üks tiinumaa surnuaia jaoks, mis nõudis edaspidi suurendamist. Et mitmed katsed surnuaeda laiendada nurjusid, avati 1920 uus surnuaed otse kiriku kõrval.

Kuna Arussaare kogudus oli suurearvuline, liikmeid ligi kolme tuhande ringis, ja koguduse piirid olid õige laiad, eraldati 1902 Arussaarest Kabala kogudus. Kuna aga see kogudus endale kirikuhoonet ei saanud ega suutnud surnuaedagi soetada, ühines ta 1918 taas oma emakogudusega.

Preestritena teenisid Kabala kogudust Nikolai Skromnov, Vassili Polistovski  ja Fjodor Troitski.

Arussaare koguduse liikmete arv eri aegadel oli järgmine: 1850-1890 aastatel kõikus liikmete arv 2150-2250 piires, mis 1900 suurenes 2620-ni, et 1905  rahutuste ajal väheneda 1316-ni. 1920 oli Arussaare koguduses pärast Kabala kogudusega taasühendamist 2052 liiget. 1943  andmed annavad koguduse liikmete arvuks 1562.

Nagu suur osa tolleaegseid õigeusu kogudusi, nii on ka Arussaare kogudus oma koolidega rahva harimisel suure töö ära teinud. Juba neli aastat pärast koguduse asutamist 1852 avati neli abikooli Kurla, Villevere, Sagevere ja Laeva külades; 1855 avati kihelkonnakool.

Kihelkonnakoolid andsid ühiskonnale suure hulga haritlasi ja seltskonnategelasi. Siin võib nimetada esimest eesti õigeusu piiskoppi-usumärtrit ja pühakut Platonit (Kulbusch), preester Georg Kiimanni, Tartu tagavarapolgu ülemat J. Rosenbaumi ja õigusteadlast B. Varest. 1919  langesid Vabadussõja ohvitseridena mitmed Arussaare kandi köstrid, kooliõpetajad, vallakirjutajad ja teised õigeusulised.

Arussaare koguduse esimeseks hingekarjaseks oli pr Mihhail Tšihhatšov. Olles lõpetanud Pihkva Vaimuliku Seminari, valdas ta suurepäraselt eesti keelt. Tal oli au olla kiriku tõlkekomitees, mis tegeles liturgiliste tekstide tõlkimisega eesti keelde. 1850 asutatud tõlkekomiteesse kuulusid veel sama seminari kasvandikud pr Joann Jelenin,  pr Aleksander Poletajev, üpr  Eufimi Verhoustinski, pr Joann Lebedev, pr Joann Žemtšužin , pr Jakov Kussovski, pr  Joann Kolon ja Küprian (Kiprian ) Sarnet. Isa Mihhail Tšihhatsov oli teeninud ka Kastolatsi (1846) ja Viljandi (1847) kogudusi, pärast Arussaarest lahkumist oli ta preestriks Viljandis ja Lalsil.

Järgmise preestrina teenis kogudust 1852-1854 pr Joann Žemtšužin, kes teenis ka Haanja-Plaanil ja Kastolatsis. Temagi oli lõpetanud Pihkva Vaimuliku Seminari (1845), valdas hästi eesti keelt ja oli tõlkekomitee liige. Pikka aega juhtis kogudust üpr Mihhail Vassiljev, kes seisis koguduse eest selle kõige raskemal ajal, kokku 41 aastat (1854-1895). Tänu tema agarale tegevusele sai kogudus endale kiriku ja muud kogudusehooned, kirikuteenijad ning hulk koguduse liikmeid sai endisest Arussaare kroonumõisast maad. Tema tegevus jättis koguduse ellu sügava jälje. Isa Mihhail oli nagu tema eelkäijadki lõpetanud Pihkva Vaimuliku Seminari. Isa Mihhaili surma järel 1895 võttis ameti üle tema poeg Aleksander Vassiljev, kes nagu isagi, valdas hästi eesti keelt.

Arussaare esimeseks eesti soost preestriks oli Nikolai Poska, kes teenis siin 1895-1898. Ta oli lõpetanud Riia Vaimuliku Seminari ja akadeemilise hariduse omandanud Peterburgi Vaimulikus Akadeemias. Tema vennad Paul ja Jaan Poska olid samuti vaimuliku haridusega: esimene teenis preestrina ja teine oli tuntud riigitegelane, keda tunneme, kui Tartu rahulepingu sõlmijat.

Üpr Konstantin Antson oli koguduse eesotsas tervelt 47 aastat-1908-1954. Koos oma kirikulistega elas ta üle nii Esimese, kui ka Teise maailmasõja. Asetäitjana teenis kogudust üpr Konstantin Kaus (1954-1959; 1961-1969), kes oli lõpetanud vabakuulajana Petseri Vaimuliku Seminari 1937, Põltsamaa koguduse  üpr Nikolai Pärl teenis Arussaares asetäitjana 04-09.1959-06.09.1961. Järgmiseks asetäitjaks oli 23 aastat (1969-1992) Karksi-Nuia koguduse  üpr  Viktor Lind. Ta oli 1940 lõpetanud Petseri Vaimuliku Seminari 4. lennu ning oli 20.06.1962-29.06.1991 Viljandi ringkonna valvajaks. 1992 hooldas kogudust Lelle koguduse eesnik, üpr Wladimir von Berens,  1992-1998 hooldas kogudust pr Aleksander Sarapik, 2000  oli koguduse hooldajaks munkpreester Orenti Mägi ja peale seda pr Viktor Ivask. Alates 2007  suvest kuni Tartu piiskopiks pühitsemiseni hooldas kogudust mpr  Eelija Ojaperv. Hetkel on koguduse hooldajaks mpr Stefan Ots.

 

Kontakt:
Preester Stefan Ots
Mob: +372 505 9377
e-post: stefan@eoc.ee
kontaktisik: Tarmo Riisu
mob: +372 521 5310