Ajalugu

  • 2012

    Kalendriühtlustamine

  • 2008

    EAÕK 2008. aasta Täiskogul toimusid Tartu ning Pärnu ja Saare piiskoppide valimised

  • 2004

    2004. aasta EAÕK Täiskogul otsustati moodustada 3 piiskopkonda: Tallinna peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Pärnu ja Saare piiskopkond.

  • 1999

    1999. aasta 9. märtsil valiti Nazianzi piiskop Stefanus EAÕK kirikukongressi poolt Tallinna ja kogu Eesti metropoliidiks.

  • 1996

    1996. aasta 20. veebruaril taastas Konstantinoopoli patriarh Bartholomeos 1923. aastal EAÕK-le antud Tomose.

  • 1993

    Olles säilitanud nõukogude okupatsiooni aastatel oma järjepidevuse eksiilis, taastas EAÕK 1993. aasta augustis oma tegevuse Eesti Vabariigi territooriumil

  • 1953

    Rajati Meeksi Ristija Johannese kirik

  • 1923

    1923 aastal Konstantinoopoli patriarhaadi poolt antud Tomos e. iseseisvusakt sai Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomia aluseks.

  • 1919

    1919. aasta 14. jaanuaril hukati Tartus märtrina Piiskop Platon

  • 1907

    Ilmuma hakkas vaimuliku sisuga perioodiline ajakiri Usk ja Elu

  • 1851-1900

    XIX sajandi teine pool. Õigeusu kindlustumine Eesti aladel.

  • 1880

    1880-ndatel aastatel oli järgmine siirdumislaine, peamiselt Läänemaal. Venestusajal ehitati mitmeid uusi kirikuid ja õigeusklikele anti mõningaid soodustusi. Õigeusku kavatseti kasutada venestamise vahendina, kuid õnneks säilisid eestikeelsed jumalateenistused ja väljaanded.

  • XIX saj. keskpaik

    Esimene suurem õigeusku siirdumine

  • 1851

    Asutati Riia Vaimulik Seminar

  • 1850

    Asutati Riia ja Miitavi piiskopkond

  • 1759

    Värskasse  ehitati puust kirik püha suurkannataja Georgiose (Jüri) auks. Puust kirik lammutati 1907. aastal.

  • XVI sajand

    XVI sajandi õigeusu suurkujuks Eestis oli Petseri kloostriülem Korniili, kes asutas Lõuna-Eestis mitu õigeusu kogudust ja kooli kohalikele eestlastele. Pärast Eesti alade liitmist Vene keisririigiga lisandus siia õigeusklikke sõjaväelasi ja ametnikke ning ehitati juurde mõned kirikud (Tallinnas, Võrus ja Kuressaares).

  • 1472

    1472 kannatasid märtritena Tartu preester Issidor ja temaga koos 72 koguduseliiget (mälestuspäev 8.jaanuaril), kes uputati Emajõkke oma usu pärast.

  • XIII-XVIII sajand

    Vähene kohalolek venelaste seas. Pärast ristisõdu sai Eesti- ja Liivimaal valdavaks katoliiklus (alates XVI saj. algusest luterlus). Õigeusku olid vähesed linnades elanud venelased, enamasti kaupmehed. Setu aladel levis pikkamisi õigeusk, eriti tänu Petseri kloostri mõjule.

  • 1054

    Suur Kirikulõhe

  • IX-XII sajand

    Eesti alade esimesed võimalikud kokkupuuted idakristlusega

  • 787

    VII oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Nikaias

  • 680-681

    VI oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Konstantinoopolis

  • 553

    V oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Konstantinoopolis

  • 451

    IV oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Chalkedonis

  • 431

    III oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Efesoses

  • 381

    II oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Konstantinoopolis

  • 325

    I oikumeeniline (üleilmne) kirikukogu Nikaias