Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Piiskopkonnad/Ilmjärve Jumalailmumise kogudus

Ilmjärve Jumalailmumise kogudus

Ilmjärve Jumalailmumise kirik

ILMJÄRVE JUMALAILMUMISE KIRIK

 

Ilmjärve koguduse asutamise päevaks loetakse 04.(16.)04.1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti. Samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.
Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848 sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik. 1849 õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed. Peagi jäi kirik kitsaks.
Uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873 Püha Sinodi eraldatud rahaga ja Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel insener-arhitekt Baumani kavandi järgi.
1925  oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.
1944  sõjategevuses kannatas kiriku katus, osa torne ja sisustust.

Väätsa talu peremees Mats Saks Sangaste vallast Mäekülast, Ants Must Laukülast ja Kaga Rein (perekonnanimi teadmata) Pühajärvelt võtsid 1841 ette ohtliku teekonna Riiga piiskop Irinarhi (Popovi) juurde, et minna õigeusku vastu võtma.
Mehed läksid jalgsi, leivakotid seljas, kadakased kepid käes, pastlad kaenla all (et need enneaegu ära ei kuluks, pandi jalga alles õhtul, ilma viluks minnes). Nad sammusid kõrvalteid mööda läbi metsade, soode ja rabade, et kinnivõtjatest mööda hiilida. Riiga nad jõudsid ja said, mida hing igatses.

Kodus sattusid aga mõisniku viha ja põlu alla. Ants Must sai Pihkvasse põgeneda ja elas seal pool aastat. Mats Saks varjas end sõbraliku rehepapi abiga mõisa rehes kogu suve, naine kandis talle öösiti süüa. Kõige halvemini käis Kaga Reinu käsi – ta vangistati ja peksti mõisniku käsul surnuks.

Ilmjärve koguduse asutamise päevaks loetakse 04.(16.)04.1846, kui esimene luterlane õigeusklikuks salviti. Samal aastal võeti luteriusust õigeusku 3152 inimest ja pandi alus kogudusele.

Esimene kirik asus Sangaste vallas Mäekülas ja ametlikuks nimeks oli Sangaste kogudus. Jumalateenistust peeti selleks ehitatud majas. Ehitusmaterjali maja tarbeks andis Sangaste mõisa omanik von Berg. Talumehed vedasid mõisnikult saadu kohale ja ehitasid ajutise kahe aknaga kiriku, millel puudus alusmüür ja mis oli viis sülda pikk ja neli sülda lai (10,67 × 8,53 m). Kellatorni polnud, kolm kella rippusid tulpade otsas. Kuigi ehitis meenutas rohkem heinaküüni kui kirikut, peeti selles  1846-1848 jumalateenistusi.

17.12.1847 oli liikmeid nii palju, et kogudus jaotati kaheks iseseisvaks koguduseks: Ilmjärve ja Laatre.

Ilmjärve kroonumõisa maa-alale ehitati 1848  sinodi raha eest väike viie torniga puust kirik. See pühitseti issanda ilmumise auks. Koguduse liikmeid oli selleks ajaks üle 3000. 1849 õnnistati kiriku juures sisse ka surnuaed.

Kui kirik Mäekülas tegevuse lõpetas, siis Berg müüs sealse ajutise kiriku ühele Valga tiislerile, kes kasutas materjali oma isikliku maja ehitamiseks. Peagi sai selgeks, et Ilmjärve kroonumõisa maale ehitatud kirik on kitsas. Jumalateenistusi peeti 1848-1873.

Uus maakivist tellisääristega kirik ehitati 1873 Püha Sinodi eraldatud rahaga ja Baltimaade kindralkuberneri kindral-adjutant Albedinski eestkostmisel insener-arhitekt Baumani kavandi järgi. Kirik pühitseti 06.01. Jumalailmumise auks.

Kujuseina kinkis Peterburi kaupmees Dimitri Stepanovitš. Samal aastal kinkis keiser Aleksander II kaks suurt kella – üks 48 puuda, 32 naela ning teine 18 puuda, 35 naela raske. Ehitati ka kirikuteenrite elumajad. 
Preestrid, diakonid ja köstrid töötasid kiriku juures asuvais koolides tasuta.

Preestrid olid kõikide kirikukoolide juhatajad kogu kihelkonnas. Selline kord oli kehtiv igas õigeusu koguduses üle Baltimaade. Rahvaharidust pidasid vaimulikud oma õilsaks ülesandeks.

Ilmjärve kogudusel oli rohkesti koole. Ilmjärve kihelkonnakool tegutses 1851–1919. Abikoolid olid Ilmjärvel (1874–1889), Laukülas (1861–1918), Tsäpste-Pisastes (1861–1918), Pringis (1863–1869), Kureveres (1865–1907), Keenis (1869–1901) ja Restus (1869–1889).

1921  pühitseti sisse uus surnuaed.

Kogudust on teeninud Pihkva Vaimuliku Seminari lõpetanud pr Aleksandr Poletajev (1845–1858) – oli koguduse esimene preester- pr  Nikolai Tsvetkov (1858–1874), Riia Vaimuliku Seminari lõpetanud pr Aleksei Zverev (1874–1881), pr Sergei Azelitski (1881–1893), pr Aleksander Vassiljev (1893–1898), pr Dionisi Oberpahl (1898–1917).

Ilmjärve koguduse silmapaistvaim preester oli Aleksander Eller, kelle rahvas Priipalust ära kutsus. Ta töötas Ilmjärvel 1918-1936. Aleksander Ellerit peeti tubliks koolmeistriks. Õigeusu lauluraamatutes on suur hulk tema kirjutatud laule. Õigeusu häälekandjas Uus Elu olid tema kirjutatud artiklid. Ta kirjutas luuletusi, kutsus võõraid preestreid ja laulukoore esinema – peeti vaimulikke kontserte ja kontsertjumalateenistusi.

1925 oli kirikus siseremont ja restaureeriti kujusein.

1944  sõjategevuses kannatas kiriku katus, osa torne ja sisustust. Kirikut on mitu korda rüüstatud-1979 rööviti armulaua karikas, armulaua leibade taldrik ja muid armulaua talituse hõbedast esemeid. Varaste saagiks langesid suur aujärje evangeelium ja vasest käerist, kaduma läksid ka Kristuse surilina ja 12 keskmise mõõduga pühakuju. Sama aasta 16.10.  langes varaste saagiks kujuseinast neli ümmargust pühakuju, kolm kuju altarist ja kaks kuninglike uste kõrvalt.

Pärast Aleksander Ellerit teenisid kogudust pr Martin Raid (1936–1937) pr Joann Värk (1937–1949)pr  Arkadi Must (1949–1973 ( surmani). Edasi hooldas kogudust mitraülempreester Valentin Savin kuni 1994.  2000 asus kogudust hooldama isa Orenti Mägi, alates 2005  pr Miikael Raissar,  2014 alates  on koguduse hooldajavaimulik üpr Andreas Põld.

Muinsuskaitse Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris ütles, et Ilmjärve kirik on seepärast omapärane – vaatamata pommitabamustele ja rüüstamistele on see arhitektuuriliselt autentsena säilinud. Mullu alustati pühakodade programmist saadud rahaga katuse remonti. Kui katusega ollakse ühelpool, soovib preester kiriku ka seest korda teha.

 Allikas: Valgamaalane “Täna räägime Valgamaa kirikutest: Ilmjärve kirik”
12.05.2007
Taimi Käos, reporter

Koguduses teeninud preestrid:

  • pr Aleksander Poletajev
  • pr Nikolai Tsvetkov
  • pr Aleksei Zverev
  • pr Sergei Azelitski
  • pr Aleksander Vassiljev
  • pr Dionissi Oberpahl
  • pr Aleksander Eller
  • pr MartinRaid/Preimann
  • pr Johannes/Joann Värk
  • pr Arkadi Must
  • mpr Laatsar (Sarv)
  • pr Arkadi Must
  • üpr Valentin Savin
  • mpr Orenti Mägi
  • pr Miikael Raissar
  • üpr Andreas Põld

Koguduses teeninud diakonid:

  • Nikolai  Menšikov                  oli koguduse esimene diakon
  • Joann Bezserebrennikov
  • Andrei Soome
  • Dimitri Tolvitski
  • Joann Kolokolov
  • Nikolai Tšistjakov
  • Dimitri Vehnovski
  • Feodor Veldemanovski
  • Aleksei Suvorov

Koguduses teeninud köstreid:

  • Pjotr/Peeter Požerevitski
  • Nikolai Troitski
  • Aleksei Punšun/Punzen
  • Joann Novogorodski
  • Feodor/Theodor Veldemanovski
  • Aleksei Suvorov
  • Nikolai Tšistjakov
  • Dimitri Vehnovski
  • Georgi/Jüri Sander
  • Mihkel Lindenberg
  • Andrei Liik
  • Adam/Avdei Veevo
  • Sergei Azelitski
  • Konstantin Rudakov
  • Mihail Florinski
  • Karp/Karl Paul
  • Vladimir Punšun
  • Dionissi Oberpahl
  • Georgi/Jüri Podekrat
  • Nikolai Bobkovski
  • Michail Bobkovski
  • Nikolai Liik
  • Kosma Kuks
  • Nikolai Rea
  • Jaan/Joann Sõber
  • Anton Laar
  • Miron Järvits
  • Vassili Dobroševski
  • Jaan Saarmann

Kontakt:

Ilmjärve küla, Valgamaa
Ülempreester Andreas Põld
mob: +372 5660 6703