Kihnu Püha Nikolai kogudus

kihnu_kirik

 

 

 

 KIHNU PÜHA NIKOLAI KOGUDUS

Ehitamise aeg: 1786, ümberehitus 1857–1862

Pühitsemine:   1848, 1862

Ajaloost: Praegu õigeusu kirikuna kasutatav luterlik kivikirik ehitati Kihnu väikesaarele 1786. 1846  ka Kihnu jõudnud kirikuvahetusliikumise käigus läksid kihnlased muu Eestiga võrreldes eriti üksmeeselt õigeusku. „Keisri usku” minekuga lootis ka Kihnu rahvas majanduslikke soodustusi, eelkõige maad. Aleksius II ja A. Kaljukoski kirjutiste järgi siirdunud 1846-1847  õigeusku kogu saare rahvas, tegelikult aga valdav enamik saarerahvast. 01.03.1848  avati saarel õigeusu kogudus, kuhu kuulus sama aasta lõpuks 266 meest ja 322 naist. Ka V. Berensi esitatud andmeil oli 1849 Kihnu koguduses 588 liiget. 1850 oli aga Kihnus elanikke 653. Seega polnud väike osa kihnlasi siiski õigeusu kirikuga liitunud. Hans Kruusi järgi võis 1848  olla õigeusku läinud 89,5% kihnlastest. Igal juhul siirduti kõigist Eesti kihelkondadest just Kihnus kõige üksmeelsemalt õigeusu kirikusse. Järgnevatel aastakümnetel kuulusid peaaegu kõik kihnlased sünnijärgselt õigeusu kirikusse. Õigeusu kogudus sai maad Kihnu riigimõisa valdustest 1856. Otsesed majanduslikud soodustused enamikule usuvahetajatele jäid aga tulemata nagu mujalgi Eestis.

1848  asus koos iseseisva koguduse loomisega saarele ka oma preester. Kogudusele uut kirikut ei ehitatud ja jumalateenistusi peeti algul mõisahoones. Hoolimata sellest, et Kihnule jäid edaspidigi vähesed luterlased (ühe hinnangu järgi 20–30) eesotsas köstriga, anti tsaari ukaasiga 1848  luteriusu abikirik enamiku kihnlaste soovil üle õigeusu kogudusele ja pühitseti ümber püha Nikolai auks. Kivikiriku ümberehitamine õigeusule sobivaks toimus 1857-1862 (mh hoonet laiendati, kellatornile lisati väike sibulkuppel ja muudeti interjööri). Ümberehituse ajal peeti teenistusi mõisa peahoones ja seejärel 1862  taaspühitsetud Nikolai Imetegija kirikus. Historitsistlik kirik on lihtne ja kesktelje suhtes sümmeetriline valgeks krohvitud maakivihoone. Läänepoolses küljes paikneb neljatahuline telkkiivriga kellatorn (torni kõrgus 20 meetrit, kiriku pikkus 23 ja laius 11 meetrit). Remonditööd toimusid 1893. Kiriku ümber olev paeplaatidega kaetud maakividest aed ja värvilistest tellistest värav on ehitatud 20. sajandi algul. Koguduse kool avati 1849  ja õigeusu abikool 1878. Need töötasid sel kujul 1919.

V. Berensi esitatud statistika kohaselt oli Kihnu koguduses 1890  928, 1916  1227 ja 1935  1204 liiget. Ilmselt on koguduseliikmeina arvestatud ka Kihnul sündinud ja mandrile või merele siirdunud kihnlasi, sest Eesti Vabariigi aegsete rahvaloenduste andmeil oli Kihnus 1922 vaid 1113 elanikku (499 meest ja 611 naist) ja 1934  1056 (ilma kaugsõidu meremeesteta). Nõukogude ajal oli kogudusel oma preester 1944–1962 ja 1966-1979, seejärel on kogudust käinud hooldamas preestrid mandrilt. Praegune Kihnu vaimuliku kohusetäitja ülempreester Viktor Ivask on käinud üle 10 aasta saarel teenimas ja usutalitusi sooritamas vastavalt võimalustele. Kirik asub Pärnumaa alla kuuluval Kihnu saarel Linakülas.

Jaanus Plaat

Koguduses teeninud vaimulikud:

Beztsennõi Peeter                                        oli koguduse esimene preester

Gorski Aleksander

Beztsennõi Peeter 

Lutseb (Lutso) Georg 

Nevdatšin Jossif 

Gorski Aleksander

Hvoinski Vassili 

Požarski Simeon  

Ink Vassili 

Pokrovski Nikolai 

Bobkovski Viktor 

Solovjov Leonid  

Klaas Aleksander

Janson Andrei 

Dubkovski Teodor 

Pärl Georgi

Sokolov Paul

Tapp Mihail

Uudelepp (Beztsennõi) Aleksander 

Brantman Georg

Kukk Joann 

Lind Viktor 

Sarapik Aleksander 

Ivask Viktor 

 

Kontakt:
Linaküla, Kihnu vald, 88001 Pärnumaa
Praost ülempreester Viktor Ivask
mob: +372 514 0322

Preester Justinus Kiviloo
mob: +372 524 6786

Kontaktisik: Elvi Vesik
tel: +372 446 9704

EAÕK Kihnu Nikolaose kogudus
a/a EE131010220045256016