ALLIK Ermil Augustini p

Ermil Allik oli eesti õigeusu vaimulik: diakon, preester, ülempreester. Ta sündis 29.o1. 1917 Tartumaal Kaareperes talupidaja Augustin Alliku ja Armilde Pauline Alliku (sünd Klarmann) peres, lõpetas Tartu ühiskommertsgümnaasiumi 1936. aastal, õppis aastatel 1937–1941 Tartu Ülikooli veterinaaria osakonnas, astus 1938. aastal korporatsiooni Fraternitas Tartuensis liikmeks, sooritas 1943. aastal vaimuliku kutse-eksami.

Tema  teenistuskäik preestrina:

• pühitseti diakoniks/preestriks  02.04.1943 2. aprillil 1943 Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria Kirikus Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksandri poolt
• pühitseti ülempreestriks 1961 Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria Kirikus Tallinna ja Eesti patriarh Aleksius  II poolt.
• preester/ülempreester Kaarepere Vaga Suzdali Eufimi ja Vaga Egiptuse Maria koguduses 02.04.1943-23.04.2003
• preester/ülempreester  Kärkna-Lähte Kõikide Pühakute koguduses 24.05.1945-1974 – oli koguduse viimane preester
• preester Laiuse Jumalaema sündimise koguduses 26.03.1951-1955 – oli koguduse viimane preester
• preester/ülempreester  Saduküla Vaga Joosepi koguduses 08.03.1955-1965 – oli koguduse viimane preester
• ülempreester Kolga-Jaani Püha Nikolai koguduses 01.05.1975-23.04.2003

Autasud:

• puusaehe (nabedrennik)
• peaehe
• mitra kandmise õigus
• Valgetähe III klassi teenetemärk 1997^[2]
• Püha Piiskop Platoni III jrk orden 09.01.2003

Eluloolisi andmeid:

Ermil Alliku pere: abikaasa Lydia Allik (Alt), nende lapsed: Georg Allik, Paul Allik, Tiina Allik

Ülempreester Ermil Allik uinus 22.04.2003  ja puhkab  Kaarepere kalmistul.

In memoriam:

22. aprillil lahkus meie hulgast Eesti Apostli-Õigeusu Kiriku Kaarepere koguduse kauaaegne preester Ermil Allik. 26. aprillil sängitati ta Kaarepere kalmistu mulda.

Ermil Allik sündis 29. jaanuaril 1917 Kaarepere vallas Kassivere külas talupidajate August ja Armilde Alliku teise lapsena. Ühtekokku oli Allikute peres kaks poega ja kaks tütart. Alghariduse sai Ermil Kaarepere kuueklassilises algkoolis, keskhariduse omandas Tartu Kommertsgümnaasiumis. Pärast kolme semestrit õpinguid Tartu Ülikooli veterinaariateaduskonnas siirdus ta aastaks Eesti sõjaväkke sundaega teenima. Varsti saabusid aga segased ajad ja algas Teine maailmasõda. Kuna vanem vend Viktor oli sundmobiliseeritud Nõukogude Armeesse ja Venemaale viidud, katkestas Ermil õpingud üikoolis ning asus maale vanemate juurde elama. Samal ajal hakkas ta valmistuma õigeusu preestri kutseeksamiteks. 1941. aasta detsembris pühitsetigi ta Tartus preestriks. Veidi enne seda oli ta laulatatud Kaarepere kirikus Tartu neiu Lydiaga, kellega asuti nüüd elama Arukülla kiriku vahetus läheduses asuvasse preestrimajja. Tänu preestirametile jäi Ermil ka edasistest mobilisatsioonidest puutumata.

Ermil ja Lydia Alliku perre sündis kolm last: pojad Georg ja Paul ning tütar Tiina. Tütar Tiina lõpetas Tartu Muusikakooli ja töötab siiani Tallinna Issanda Muutmise peakiriku koorijuhina, vanem poeg Georg on Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud ning noorem, Paul vabakutseline maalikunstnik. Laste koolitamine polnud preestriperel lihtne: kuna kogudus oli väike ja preestrile palka maksta ei saanud, pidid nii Ermil kui Lydia endale elatist mujalt teenima. Ermil töötas Kaarepere koolis kütjana, Lydia kooli majandusjuhatajana ning tegi vabal ajal veel õmblustööd.

Ermilile pakuti elu jooksul ka suuremaid kogudusi: küll Võrus, küll Tartus, küll Tallinnas, aga tema ei raatsinud ikka kodusest Kaareperest lahkuda. Ermil Allikust rääkides ei saa mainimata jätta tema imeilusat lauluhäält. Ilus hääl oli ka tema abikaasa Lydial. Käisin kodus Arukülas viibides tihti just sellepärast kirikus, et nende duetti kuulata.

Kuigi mu enda tervis ei lubanud Ermil Alliku matustel viibida, olen kuulnud, et matuselised olid seda talitust nimetanud sajandi matuseks ning Ermil Allikut sajandi meheks.

IDA VAIKMÄE,

Ermil Alliku täditütar

Kasutatud allikad:

• “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja  August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
• Andrei Sõtšov ” Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-53″ Tartu, 2004
• Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 18
• David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
• Andrei Sõtšov “Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964”
• www.geni.com
• tema kohta Vikipedias