Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik/Vaimulike andmebaas/SERGEJEV Joann Adriani p- EAÕK märter-pühak

Vaimulike andmebaas

SERGEJEV Joann Adriani p- EAÕK märter-pühak

Joann Sergejev oli õigeusu vaimulik: diakon, preester, EAÕK märter -pühak. Ta sündis 01.02.1908 Narvas Adrian Sergejevi peres, teenis Eesti Kaitseväes 1929, õppis Pariisi Õigeusu Instituudis 1930-1934.

Tema teenistuskäik preestrina:

Preester Joann Sergejev sündis 1.02.1908 Narvas maaler Adriani ja tema naise Daria peres. Teenis Eesti kaitseväes 1929. Joann õppis Pariisi Õigeusu Instituudis 1930-34, Eestisse naastes elas Narva lähedal. Abiellus, abikaasa Veera (s.1909), neile sündis 1935 poeg Dimitri. 1936 kolis pere Pärnusse.

Diakoniks pühitses metropoliit Aleksander ta 26.09.1933 Narva püha Nikolause kirikus. Preestriks pühitseti isa Joann 25.03.1934 Pariisis püha Sergei abikloostris.

Preester Joann teenis Vasknarva 1934-36, Pärnu Ekateriina kogudust alates 1936, hooldas Vändra ja Kilingi-Nõmme kogudusi.

Isa Joann arreteeriti 14.06.1941 aadressil Pärnu Karja 1-4, paberid olid KGB-l ette valmistatud 09.06. Põhjuseks tema vaimulik seisus, milles „tegi nõukogudevastast agitatsiooni“, õppimine välismaal ja seal preestriks pühitsemine, „Pärnu valgekaartliku monarhistliku organisatsiooni liikmeks olemine“, ühiskondlik aktiivsus ja see, et ta oli Kaitseliidu toetaja alates 1935. Isa Joann oli veendunud, et selline inimvaenulik kord nagu seda on nõukogude võim, ei saa kaua Eestis kesta.

Ülekuulamisprotokollide järgi olid isa Joanni süüteod nõukogude võimu silmis „agitatsioon nõukogude võimu vastu läbi jumalateenistuste“, et jumalateenistustel tehti korjandusi „valgete kasuks“, „valetamine“ N. Liidu ja Kommunistliku partei kohta; toetus „kontrrevolutsioonilisele organisatsioonile“ Kaitseliit ja koostöö emigrantidega (õppimine Pariisis), loosungi „maa vabastamine bolševikest“ levitamine, osalemine vene ühiskondlikus isamaalises kogus, kus kirjandus-kultuurilise tegevuse varjus „tegeleti kontrrevolutsiooniga“ jne. Nõukogude võimu silmis vaimulik „kasuliku tööga ei tegele.“

Sõjatribunal määras „kultuse teenrile kontrrevolutsioonilise tegevuse“ eest 12.03.1942 VNFSV Kriminaalkoodeksi §58-10 lg.1 alusel 10 aastat vangilaagrit  Sverdlovski oblasti Serovski rajooni Sevurallagis, arvates vangistuse aega 14.06.1941.

Isa Joann hukkus 35aastasena kinnipidamiskohas Sosva külas 22.02.1943, surma põhjus teadmata…

Ülekuulamistel detsembris 1941 paljastas isa Joann kartmatult enamlaste (bolševike) jumalatust ja kommunistliku režiimi inimvaenulikust. Isa Joann vastas ülekuulajatele: „Loomulikult olen ma vastu kommunismile kui jumalavastasele maailmavaatele, aga mingit poliitilist agitatsiooni pole ma teinud. Minu „nõukogudevastane agitatsioon“ seisnes selles, et olen preester mitte teenimise pärast, vaid oma veendumustelt (ne po službe, a po ubeždeniju)“. See oli KGB toimikus eriliselt rõhutatud süütegu.

Isa Joanni järel nuhkinud KGB informaator soovitas märtsis 1941 religioosse kultuse teener „lihtsalt teelt koristada“. Pealekaebajad valetasid ja laimasid, et KGB tagakiusamisi õigustada. Nii valetab nuhk augustis 1940, et „papp koos sõpradega joob ja lõbutseb võõraste naistega ja laimab nõukogude võimu“.

Sellised inimesed võidutsesid tol ajal…Kurjadel aegadel võidutseb kurjus ja tema käsilased, aga lõplik sõna jääb ikka Kristusele, meie Jumalale!

Preester Joann Sergejev vahistati 14.06. 1941 Pärnus nõukogude võimu poolt ja küüditati Venemaale Sverdlovski oblastisse Sosva küla Severlagi vangilaagrisse, kus ta hukkus 22.02. 1943, tema hauakoht on teadmata.

2012 kuulutas Konstantinoopoli Oikumeeniline Patriarhaat oma sinodaalse otsusega Isa Joanni õigeusu märtriks ja pühakuks.

Kasutatud allikad:
  • “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri” Tallinn, 1975; koostaja: August Kaljukosk
  • “Eesti õigeusk X-XXI saj- entsüklopeediline teatmik”, koostaja Vladimir Iljaševitš, Tallinn, 2014 (vene keeles)
  • David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud – Biograafiline leksikon (16.-20.saj)”. EAA. 5410.1. 247-249
  • “Eestimaa üheteistkümne uusmärtri elulood”, käsikiri; koostaja: Andreas Põld
  • Meie kirik -DOKUMENT