Kuusik Timotheus Jüri p

Timotheus  Kuusik oli eesti õigeusu vaimulik – oli eesti õigeusu kirikutegelane, köster-kooliõpetaja, koorijuht, vaimulik kirjamees, tõlkija ja ühiskonnategelane.  Ta sündis  24.12.1862/5.1.1863 Muhumaal Hellamaa vallas (Raugi naaberkülas; sageli ekslikult märgitud Lalli külana) aidamees Jüri (Georg) ja Kadri (Jekaterina) Kuusiku peres. Perekonnaseisu- ja kirikuraamatutes ning vene keeles esineb nime kirjapilt mitmel kujul (Kuusik / Kusik / Кузикь), kuid tegemist on ühe ja sama isikuga. Algõpetuse omandas ta Muhu külakoolides, õppis edasi Hellamaa apostlik-õigeusu kihelkonnakoolis ja Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Aastatel 1879–1882 õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris, mille lõpetas kooliõpetaja kutsega.

Teenistuskäik kirikus ja hariduses:

•  köster-kooliõpetaja Aruküla Püha Kolmainu koguduses 1882–1892
• II köster-kooliõpetaja Tallinna Issandamuutmise koguduse majas tegutsenud Tallinna Püha Vladimiri koguduse koolis 1892–1896
• õpetaja Tallinna Püha Nikolai koguduse kihelkonnakoolis alates 1897–1898, siirdudes seejärel Tallinna linnakoolides eesti keele ja üldainete õpetaja tööle

Pedagoogina tegutses ta kokku üle 50 aasta (1882–1933). Pikaajalise ja pühendunud õpetajatöö eest pälvis ta „kuldpedagoogi“ aunimetuse.

Kirjanduslik ja toimetaja töö:

Timotheus Kuusiku sulest ning tema toimetamisel ilmus väga mahukas trükipärand: ta tegutses autori, tõlkija ja sisulise toimetajana kokku ligi 92 teose juures. Lisaks sõnaraamatutele oli Kuusik viljakas autor ja toimetaja hariduslikul alal. Ta koostas ja kohandas mitmeid keeleõpikuid, aabitsaid ja abimaterjale alg- ja rahvakoolidele, sealhulgas mitmes trükis ilmunud „Keeletark“ ning rea vene–eesti keeleõppeks mõeldud sõnastikke ja seletavaid käsiraamatuid. Olulise osa tema tegevusest moodustasid ka tõlked ja ümberpanekud, millest tuntumad on Aisopose valmid, aga samuti Leo Tolstoi religioos-eetilised kirjutised ning John Miltoni Kadunud ja jälleleitud Paradiis. Sellele ulatuslikule keele- ja haridustööle lisandusid Kuusiku apostlik-õigeusu temaatikaga teosed, millest märkimisväärsemad on kolm: marialoogiline käsitlus Õnnistegija Jeesuse Kristuse Ema Püha Neitsi Maria elulugu (1899; kordustrükid 1902 ja 1904), katehheetiline ja kirikuaastat tutvustav Ristirahwa tähtsad päewad (1892) ning koguduslik väljaanne Harjumaa Apostlik-Õigeusu praostkonna album ülestõusmise pühadeks (1933). Need tööd kinnitavad tema elukestvat sidet õigeusu kirikuga, selle vaimsuse ja kogudusliku eneseteadvusega, mille oluliseks kultuurivahendajaks ta oli. Ta kasutas pseudonüüme Lennula ja Saare Toomas.

Ta oli Tallinna Kolledži kirjandus- ja maailmakirjanduse konspektide sisuline toimetaja (1926; 1931) ning avaldas ja toimetas korduvalt mitmekeelseid sõnastikke ja keeleõpikuid. Tema keskseimaks ja mõjukaimaks teoseks jäi
„Vene–Eesti ja Eesti–Vene sõnaraamat“
– I trükk 1903 (960 lk)
– II trükk 1914 (896 lk).

Kuusik avaldas kirjutisi ja tõlkeid sageli ka varjunime Timotheus Oniks all ning tegi kaastööd ajalehtedele Postimees, Virulane, Olevik, Uus Aeg jt. Ta kuulus ka õigeuskliku ajakirja Uus Elu toimkonda (1926–1932).

Kiriklik ja ühiskondlik tegevus:

• Eesti Ajutise Maanõukogu liige 1917–1919
• Tallinna linnavolikogu liige, hiljem Tallinna linna aukodanik
• Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Sinodi liige 1932–1937
• kuulus mitmete haridus- ja kultuuriseltside juhatustesse

Lisaks kogus ta Matthias Johann Eisenile Muhu rahvaluulet, juhatas Tallinnas Muhu koori ning aitas ülempreester Albrecht Ramulit vaimulike laulude värsimõõdu kujundamisel.

Perekond:

• Abikaasa Anna Maria Kuusik (neiuna Oniks).
• Peres sündis seitse last (neli poega ja kolm tütart).
• Poeg Aleksis Kuusik oli Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, poeg Vladimir Kuusik ringkonnakohtu esimees.

Kasutatud allikad:

• Anu Raudsepp “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918” Tartu, 1998
• “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri” Tallinn, 1975, koostaja preester August Kaljukosk
• Eesti õigeusk X-XXI saj- entsüklopeediline teatmik-koostaja Vladimir Iljaševitš, Tallinn, 2014 (vene keeles)
• David Papp “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud – Biograafiline leksikon (16.-20.saj)- EAA. 5410.1. 247-249
• E. Maripuu, „Koolimees Timotheus Kuusik“. Muhulane, 2013.
• Rahvusarhiiv (Saaga, TLA).
• www..geni.com
• tema kohta Wikipedias

Timofei Kuusik uinus 14.05.1940 Tallinnas ja puhkab Tallinna siselinna (Aleksandri) kalmistul- kultuurilooline haud.

Timotheus Kuusik, Anna Maria Oniks

Andmed kontrollitud ja täiendatud koostöös Andrei Sõtšov ja Anne Räpp (Kukermann) 10.2.2026