VELDEMANOVSKI Aleksei Joanni p

Aleksei  Veldemanovski oli õigeusu vaimulik:  köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester. Ta sündis 1821. aastal Nižni-Novgorodi kubermangus Veldemanovo külas psalmisti (köstri) Joann Veldemanovski peres. Ta lõpetas Nižni-Novgorodi  Vaimuliku Seminari 1843 ning jätkas õpinguid  Peterburi Vaimulikus Seminaris, mille lõpetas õppeasutuse teoloogiakandidaadi kraadiga 1847.

Teenistuskäik vaimulikuna:

• pühitseti diakoniks 17.01.1848 ja preestriks 18.1.1848; pühitsused toimusid Peterburis Kaasani katedraalis Tallinna vikaarpiiskopi, Reveli piiskopi Natanieli (Savtšenko) poolt.
• kogudust hooldav preester Karula Jumalaema kaitsmise koguduses 18.01-01.09.1848
• preester Pärnu Suurkannataja  Ekateriina koguduses ning ühtlasi ringkonna praost 01.09.1848-01.08.1852
• preester ja hiljem ülempreester  Kuressaare Püha Nikolai koguduses  01.08.1852-1869
• Saare-Muhu praost 1852-1869; tema juhtimisel kujunes praostkond kaasaegsete hinnangul eeskujulikuks kogu Riia piiskopkonnas
• pühitseti ülempreestriks 17.07.1864 Kuressaare Püha Nikolai kirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Platoni (Gorodetski) poolt
• ülempreester Riia Pühade Apostlite  Peetruse ja Pauluse  eesti kogudustes 1869-1870
• ülempreester Riia Kõikide Pühakute koguduses 1870-1879
• ülempreester Riia Riia Jumalaema Rõõmukuulutamise koguduses  1879-1888
• valiti Riia linnakirikute praostiks 1887
• 09.04.1888 läks pärast 40-aastast kirikuteenistust tervislikel põhjustel erru.

Autasud: 

• puusaehe (nabedrennik) 1849
• violett skuufia 1857
• pronksrinnarist 1858
• kamilavka 1861
• peapiiskopi ja Püha Sinodi õnnistused 1887
• Püha Vladimiri orden IV ja III klass

Eluloolisi andmeid:

Aleksei Veldemanovski pere: abikaasa Anna Veldemanovskaja (sünd 1827), nende lapsed: Joann (sünd 1850), Aleksei (sünd 1851), Jelena (sünd 1853), Nikolai (sünd 1856), Maria (sünd 1862), Serafima (sünd 1865).

Isa Aleksei tegutses usuõpetajana Kuressaare ja Pärnu algkoolides. Saare praostina oli ta maakonna tervisekomisjoni liige, Riia Vaimuliku Kooli hoolekogu liige vaimulikkonna esindajana ning Kuressaare tsiviilasutuste vaimulike volinik (1854).  Ta oli mitme kiriku ehituskomisjoni esimees  (Mõnnuste, Reomäe, Laimjala, Muhu-Rinsi, Muhu-Hellamaa). 1870. aastal kuulus ta Riia Vaimuliku Seminari tõlgekomitee koosseisu ning tõlkis vaimulikku kirjandust eesti keelde.  Koostöös Jakob Lindenbergiga valmis esimene õigeusu lauluraamat eesti keeles, mis ilmus kahes köites Kuressaares 1870 ja 1872.

Ülempreester Aleksei Veldemanovski uinus Riias 05.01.1893 ja puhkab Riia Kõikide Pühakute kalmistul.

Tema lahkumine kutsus esile laialdase kaastundeavalduste laine Riia vaimulikkonna ja koguduseliikmete seas. Matusetalitustel osales kogu Riia õigeusu linnavaimulikkond ning panihhiida teenis isiklikult Riia ja Miitavi piiskop Arsenii.

Kasutatud allikad:

• Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja  August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
• Martin Toon. “EAÕK Kuressaare Püha Nikolai koguduse ajalugu” Kuressaare, 1997; lk 66-69
• Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 63
• www.geni.com
• David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
• Рижские епархиальные ведомости (1888; 1890; 1893)
• EAA.1937.1.73; EAA.4964.1.69; EAA.5256.1.65–66
• МГИА, f.549, op.2, d.30

Andmed kontrollitud ja täiendatud koostöös Andrei Sõtšov ja Anne Räpp (Kukermann) 3.2.2026