Poska Mihkel/Mihhail Jaan/Joanni p

Mihkel/Mihhail Poska oli  õigeusu vaimulik:  köster-kooliõpetaja. Ta sündis 07.11. 1860 Tartumaal Laiuse kihelkonnas  köster Jaan/Joann Poska ja Anna (Ann) Poska (sünd Tikker) peres, õppis Laiuse kihelkonnakoolis, õppis Laiuse kihelkonnakoolis,  Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris 1871-1881 ja omandas köster-kooliõpetaja kutse, õppis Tartu Ülikooli filoloogiaosakonnas 1884-1885 spetsialiseerudes vene keelele ja kirjandusele professor P. A. Viskovatovi juhendamisel, ta oli vene keele ja kirjanduse õpikute autor. 1887. aastal ilmus tema koostatud vene keele lugemik eesti algkoolidele, millele oli lisatud vene–eesti sõnastik. Mihkel Poska töötas kooli-inspektorina Saaremaal ning oli talurahvaasjade komissar Harjumaal (Rapla) – 1890–1891

Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana:

• Tartu Püha Georgi (Jüri) koguduses 1884-1885
• vabastati vaimuliku tööst piiskopkonnas 1887

Mihkel Poska pere: Ta oli riigitegelase Jaan Poska (1866–1920) vend ning õigeusu vaimuliku Nikolai Poska (1867–1915) vend. Tema abikaasa Apollinaria Poska (sünd Žemtšužina), nende lapsed: Liidia Poska-Teiss oli tuntud zooloog, Eesti esimene nais doktor, tsütoloogia ja geneetika professor Tartu Ülikoolis;  Mihhail Poska töötas aastail 1913–1918 rooma õiguse õppejõuna Tartu Ülikoolis ja Nadezda Poska

“Isa surma järel langes seitsme noorema õe-venna ja ema ülalpidamine suurel määral Mihhaili õlgadele. 1884. aastal kolis ema Anna nelja-viie noorema lapsega Mihhaili juurde. Poskade elukohaks oli Tartus pisike mansardkorrusega puumaja Roosi tänav 12, mis pole säilinud. Mihhail õppis ülikoolis ja pidi õpingute kõrval teenistust otsima koduõpetajana, tunniandjana ja Tartu Jüri kirikus salmilauljana. Ülikooli lõpetanud sai ta 1887. aastal rahvakoolide inspektoriks Pärnus, mis võimaldas tal toetada vend Jaani kõrgkooli astumisel. Tõenäoliselt liikusid ema ja nooremad õed-vennad ka Mihhaili perega kaasa Pärnusse ja Kuressaarde. Kaasaegsete mälestuste põhjal suhtunud ta inspektorina oma rahvuskaaslastest koolmeistritesse heatahtlikult. 1890. aastal asus ta tööle Harjumaa Rapla jaoskonna talurahvaasjade komissarina. Mälestuste ja rahvapärimuse järgi olnud Poska väga venemeelne, nõudes kõikides valdades venekeelset asjaajamist. Pole selge, kas tegemist oli Poska enda üli-püüdlikkusega kuid ta soovitas 1891 aastal võtta Kõue valla nimeks Aleksandri – austusest tsaariperekonna vastu. Sama aasta novembris nimetatigi Kõue vald ümber Aleksandri vallaks. 1891. aastal Mihhail Poska haigestus ja ta suri 1892.”

Väljavõte perekonnakroonikast:  www.geni.com

Mihhail/Mihkel Poska uinus 1892, tema hauakoht on teadmata.

Kasutatud allikad:

• Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 129
• Tartu Ülikooli ajalugu, III kd. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, lk 258, 275
• Eesti Entsüklopeedia, kd 14. Tallinn, 2000
• “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja  August Kaljukosk. EAA.5437.1.64,
• Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 282
• David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
• www.geni.com
• tema kohta Wikipedias