Leesi Nikolai õigeusu kiriku ja koguduse ajaloost

Kogudus asutati 25.1.1896 Tallinna õigeusu kogudusest Juminda poolsaarel elavatele eestlastele, samuti rahuldamaks piirivalvurite ja Võsu suvitajate usulisi vajadusi. Jumalateenistuste pidamiseks ja ka kihelkonnakooli jaoks üüriti algul ruume kaluritalust; kirikuamet elas vanas piirivalve kordonis Kiiu-Aablas. 1904 ehitas preester Tõnisberg omal kulul puust kirikla, mille ühes otsas tegutses kihelkonnakool ning lõunatiivas külgnes väikene puust kellatorniga piklik kirikuhoone, mis oli pühitsetud Püha Imetegija Nikolai auks. Selle hoonestiku eest tasus Sinod aastas 300 rbl. üüri, lisaks 180 rbl. klassi- ja kirikuruumide eest. Kihelkonnakool tegutses (1893. a abikoolina) 1896-1917. Pärast Esimest Maailmasõda õigeusuliste piirivalvurite ja suvitajate puudusel jäi koguduseelu tagasihoidlikuks, mille tulemusena liideti 1926 eestlastest usklikkond Tallinna Issandamuutmise kogudusega, kes korraldas 1936 ja 1939 Pedaspea külas jumalikke liturgiaid.

Koguduses teeninud preestrid

Matvei Tõnisberg 16.8.1896-1926

Koguduses teeninud köster-kooliõpetajad

Leonti Tael 1896-1898

Aleksander Skoropostižnõi 1900-1901 (surmani)

Kirill Allik 1901-1903

Aleksander Aren (1903-1911)

Andrei Liik 1911

Vassili Jürgenson 1901-1914

Feodor Nikolski 1914-1917