Uinus isa Ioann Khristenko

Reede, 15. augusti, hommikul uinus Tallinna Püha Georgi koguduse esipreester Joann (Ivan) Khristenko.

Isa Joanni matusetalitus toimub reedel, 22. augustil Tallinna Issandamuutmise peakirikus. Kell 10.00 on jumalik liturgia, millele järgneb u kell 11.30 matusetalituse osa. Talitus on eesti ja kirikuslaavi keeles, laul osalt ka ukraina keeles. Kell 14.00 haudapanek Tallinna Südalinna kalmistul.

Isa Joann sündis 25. veebruaril 1979 Mariupolis Ukrainas. 

Isa Joanni haridustee viis ta Rooma, kus ta aastatel 1996 kuni 2002 õppis paavstlikus Gregoriuse ülikoolis. Seal omandas ta magistrikraadi filosoofias. Teoloogilise hariduse sai ta Smolenski teoloogilises seminaris, mille lõpetas 2005. aastal bakalaureusekraadiga.

Tema vaimulik tee algas 1998. aastal, kui piiskop Sergi (Konovalov) pühitses ta lugejaks Roomas Via Palestro tänaval asuvas Vene kirikus. Seal teenis ta isa Mihhail Osorgini alluvuses. Aastal 2005 saabus isa Joann Eestisse. Jumalaema uinumise pühal pühitseti ta diakoniks Pühtitsa kloostri Jumalasünnitaja uinumise peakirikus Tallinna Kaasani kirikusse. Kaks aastat hiljem, samal kirikupühal, pühitses metropoliit Kornelius ta samas kirikus preestriks. Ta jätkas teenimist Tallinna Kaasani kirikus, kus tema kohalolu sai paljudele usklikele toeks ja valguseks.

Isa Joann määrati 2009. a Tallinna Aleksander Nevski katedraali vaimulikuks. Aastatel 2010-2011 teenis ta Vene abikirikus Baris, Itaalias, ning aasta hiljem siirdus ta Oikumeenilise Patriarhaadi Lääne-Euroopa peapiiskopkonda. Seal asutas ta püha apostel Matteuse koguduse Napolis. 2014. – 2018. aastal teenis ta Belgias Brüsselis püha Nikolai ja püha Panteleimoni kogudust. Samal ajal, 2015. – 2016. aastal teenis ta ka Ukraina koguduse eestiseisjana Antwerpenis.

Aastal 2018 naasis isa Joann Tallinna. Ta vabastati kõigist eelnevatest kohustustest ja määrati Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi alluvusse. Alates 2019. aastast teenis ta Tallinna püha Siimeoni ja Anna kirikus ning 2021. aastal määrati Tallinna püha Georgi ukraina koguduse eestseisjaks.

Isa Joann oli abielus preestriemand Kseniaga (Tolstaja) ning neil on 2015. aastal sündinud tütar Anna. 

Täiemahulise Ukraina-Vene sõja puhkedes osales isa Joann aktiivselt põgenikele riiete, esmatarbekaupade ja toidu kogumisel ning toimetas need abivajajateni. Ta toetas kriitilises olukorras olevaid peresid, aitas neil saada rahalist abi, lohutas neid palve ja sõnaga ning jagas nende leina.

Ukraina kogudus mäletab isa Joanni kui lihtsat ja alandlikku, lahket ja kaastundlikku, tarka ja peenetundelist inimest, kes oskas rõõmustada lapseliku siirusega. Ta oli tähelepanelik kõigi suhtes ja näis mõistvat kõike sõnadeta – justkui lugedes inimeste silmist. Tema jutlused puudutasid hinge sügavusi ning vestlused pärast teenistusi koguduse laua ääres tunnistasid tema siirast armastust ja austust inimeste vastu. „Kui väga ta soovis, et kogudus oleks sõbralik ja ühtne!“ meenutavad koguduseliikmed. Ta pingutas, et ühendada inimesi üheks pereks, andis ukrainlastele võimaluse kuulda oma emakeelt ja tunda end kodus omade seas. Sügava tarkuse ja alandlikkuse kõrval oli tal ka lihtne inimlik omadus – huumorimeel, mis tegi ta inimestele veelgi lähedasemaks ja mõistetavamaks.

Oma hingekarjasliku teenimise aastatel Ukraina koguduses ristis isa Joann umbes kolmsada last, hoolitsedes igaühe vaimuliku kasvu eest ja toetades usklikke nende kristlikus elus. Paljud pered tänavad teda kauaoodatud laste eest, kes sündisid pärast abiellumist – Jumala poolt saadetud.

Isa Joann otsustas saada preestriks juba lapsepõlves, kümneaastaselt, kui ta tundis sisemist kutsumust ja vastutust teenida Jumalat. See oli teadlik ja sügav valik, millele ta jäi truuks kogu oma elu. Tema kutsumus – teenida Jumalat ja inimesi – sai tema eluteeks.

Ta ei otsinud kunagi kuulsust ega tunnustust. Isegi fotodel eelistas isa Ioann sageli jääda tahaplaanile. Ta vältis edevust ja avalikkust. Mõnikord peeti tema tagasihoidlikkust ekslikult iseloomu pehmuseks või isegi veidruseks (vene keeles «чудоковатый»). Kuid see oli näiline. Tema südames elas rist – tõelise usu ja alandliku teenimise sümbol. Kõik tema sõnad ja teod olid juurdunud ustavuses Jumala käskudele ja kristlikele ideaalidele. Ta oli tõeliselt alandlik. „Me oleme Kristuse pärast narrid,“ ütles apostel Paulus, ja need sõnad olid isa Joannile lähedased. Isa Joann võttis iga inimese vastu armastusega, sõltumata rahvusest või olukorrast, ja nägi igaühes Jumala palet.

Isa Joanni eriline anne oli vaimne läbinägelikkus: ta tunnetas peenelt inimhinge ja oskas eristada neid, kes siiralt otsisid Jumalat, neist, kes käisid teist teed. See tark eristusvõime tegi temast tõelise karjase, kes hoolitses igaühe pääste eest.

Teda armastasid paljud – mitte ainult ukraina koguduse liikmed, vaid ka inimesed kogukondadest, kus ta oli varem teeninud. Teda mäletavad soojuse ja tänuga koolikaaslased, sõbrad ja giidide gild. Kõigi jaoks oli tema lahkumine valus ja korvamatu kaotus. Ta oli mees, kes ühendas endas haruldase siiruse, soojuse ja vaimse tugevuse.

Isa Joanni teadmised olid laialdased. Ta valdas viit keelt – vene, ukraina, itaalia, inglise ja eesti keelt – ning tuli toime ka prantsuse ja saksa keelega. 2010. aastal lõpetas ta Estonian Business Schooli. Mitmekülgse inimesena omas ta ka professionaalse giidi litsentsi Tallinnas, kus teda tunti ja hinnati tema sügavate teadmiste, siira sarmi ja inimarmastuse poolest.

Isa Joann lahkus Issanda juurde 15. augustil 2025, Jumalaema uinumise pühal, Tallinnas pärast südameoperatsiooni.Avaldame südamlikku ja siirast kaastunnet preestriemand Ksenijale, tütrele ning kõigile lähedastele.