Postitused sildiga: ajalugu
-
Püha Joann Pettai
Valga preestermärter 1894-1919. Mälestuspäev 27. jaanuar. 1919. aastal tapetud Eesti õigeusuvaimulike loetellu kuulub noor preester Joann Pettai, kes on pärit Läti piirist mõne kilomeetri kaugusel asuvast Mulgimaa Penuja külast. Joann Pettai sündis 1. jaanuaril 1894. aastal. Karula kiriku meetrikaraamatus on sissekanne: „1. jaanuaril sündis ja 6. jaanuaril ristiti Joann. Tema vanemad: Mihhail (Mikk) Jakobi poeg Pettai […]
-
Memorandum 15. jaanuarist 1996
Memorandum Avaldatud Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinodi peasekretariaadi poolt Phanaris, 15. jaanuaril 1996. aastal Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku küsimuses Oikumeeniline Patriarhaat kui esimene Tool õigeusu kirikute seas ning Emakirik nende patriarhaatide, autokefaalsete ja autonoomsete kirikute suhtes, mis on asutatud pärast slaavlastele usukuulutamist 9.sajandil ning hiljem kuni uuemate aegadeni, omab kohustust koordineerida ja kindlustada õigeusu maailma ühtsust. Ta […]
-
Patriarhi läkitus Eesti Vabariigi presidendile ja valitsuse liikmetele 20. veebruaril 1996
Teie Ekstsellents, Meil on rõõm teatada Teie armastatud ja kuulsale Ekstsellentsile, et kinnitatud Patriarhaadi ja Sinodi seadusega, armastuse märgiks, mis on võrdne emaarmastusega oma lapse vastu, me vastame iseseisva ja suveräänse Eesti riigi ja tema õigeusu koguduste palvele, reaktiveerides Patriarhaadi ja Sinodi tomose aastast 1923. Selle tomosega me olime kuulutanud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku autonoomseks, […]
-
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge aastast 1923
Tomos, 1923.aasta MELETIOS, Jumala armust Konstantinoopoli-Uue Rooma Peapiiskop ja üleilmline Patriarh Kõigepüham Apostlik ja Patriarhilik üleilmline Troon Konstantinoopolis kanooniliselt kannab hoolt kiriklise seisukorra eest nende õigeusu koguduste juures, kes karjaselikust korraldusest on ilma jäänud. Pärast seda kui uuesti asunud Eesti riigis õigeusu kirik-nii tema juures ilmsikstulnud uute poliitiliste tingimuste tõttu, kui ka Wenemaal juhtunud kirikliste […]
-
Ida ja lääne kirik: rikkus erinevusest
Mul paluti rääkida jumalaotsingu seosest kultuuriga oikumeenilises perspektiivis. Ma püüangi seda järgnevalt teha ning räägin kõigepealt meie ajaloomõistmist liigendavatest arhetüüpidest ning oma jutu lõpetuseks katsun ma visandada ühist loovat tulevikku, mis on eeltingimus, ilma milleta me ei saa isegi mõelda kiriku ühtsuse taastamisele. Selle jaoks tuginen ma vähemasti oma ettekande ajalugu puudutavas osas autorile, kes […]
-
Seitsme kirikukogu pärand
Õigeusuliste põhilised veendumused: – Jumal sai Inimeseks, et inimene saaks temas Jumalaks. – Kolmainu salasusele vastab inimese kutsumuse salasus. – Inimese süda püüdleb ühinemisele Jumalaga. Nikea-Konstantinoopoli usutunnistus „Me säilitame puhtana Issanda õpetust ja jääme truuks usule, mille ta on meile andnud, hoiame seda puhtana igasugusest määrdumisest ja kidumisest, nagu kuninglikku hüüt ja kallihinnalist mälestust, lisamata […]
-
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik
Ajaloolis-kanooniline ülevaade Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (edaspidi EAÕK) on tunnistatud autonoomseks Oikumeenilise Patriarhaadi koosseisus 7. juulil 1923 Oikumeenilise Patriarhaadi vastavasisulise patriarhliku ja sinodaalse tomosega. Esimesed kirjalikud allikad õigeusu jõudmisest Eesti aladele ulatuvad tagasi 11. sajandisse. 1558. a. kuulutas suurvürst Ivan III, et Vana-Liivimaa õigeusulised alluvad Konstantinoopoli Patriarhaadile. 1589. a. väljakuulutatud Vene Õigeusu Kirikule patriarhaadi staatuse andnud […]
