Avaleht/Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge aastast 1923

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku iseseisvuse akti tõlge aastast 1923

Tomos, 1923.aasta

MELETIOS,

Jumala armust Konstantinoopoli-Uue Rooma Peapiiskop ja üleilmline Patriarh

Kõigepüham Apostlik ja Patriarhilik üleilmline Troon Konstantinoopolis kanooniliselt kannab hoolt kiriklise seisukorra eest nende õigeusu koguduste juures, kes karjaselikust korraldusest on ilma jäänud.

Pärast seda kui uuesti asunud Eesti riigis õigeusu kirik-nii tema juures ilmsikstulnud uute poliitiliste tingimuste tõttu, kui ka Wenemaal juhtunud kirikliste ebakorralsuste tõttu on lahutatud Wenemaa Püha õigeusu kogudusest, kust ta seni kanooniliselt ärarippus ja nüüd, alalisest hoolitsusest ilmajäetud, pöördus üleilmse Trooni poole kirjaga ja enda poolt läkitatud ülipühitsetud Eesti Ülempiiskopi isand Aleksandri läbi palus waimulikku kaitset ja kindlustust alaliseks kanooniliseks kirikukorraks ja juhatust endale, – meie ja meie juures olewad ülipühitsetud mitropoliidid, lugupidamise ja armastusega selle palvele wastutulles ja sinodilikult asja läbiwaadates, otsustasime Eesti õigeusu kirikule luua tema poolt soowitud korraldus ja kanoonilise praktika järele tema asja korda seada, seal juures arwesse wõttes võimatust selleks korralduseks Püha koguduse poolt Wenemaal. Sellepärast, Pühast Vaimust juhatatud, õnnistame: et meil teada, et õndsama Moskwa ja kogu Wenemaa Patriarhi, isand Tihoni poolt püha õigeusu kirik Eestis on autonoomsena eraldatud ja, arwesse wõttes, et auwäärt Eesti Vabariigi piirides elavad õigeusulised ristiinimesed oma pühadustega moodustavad üksildase kiriklise ringkonna,-siis on neil nüüd nimeks “Eesti õigeusu mitropoolia”, kus juures nad kõikumata hoiawad allseisvaid korraldusi.

 

1. Mitropoolia, põhjenedes Dogmade ja pühade apostlite ja kirikukogude kaanonite kui ka muude ühe, Püha õigeusu kõigemaapealse ja apostliku koguduse kirikukorralduse peal, ja hoides kanoonilist ühendust Kõigepühama, apostliku Patriarhiliku Trooniga,- moodustab olemisele 3 piiskopkonda: Tallinna piiskopkond, Saaremaa piiskopkond ja Petseri piiskopkond, mida wõib otstarbekohasemalt suurendada hingekarjaselikkude wajaduste põhjendusel ja Mitropoolia kiriklise Täiskogu otsusel.

2. Tallinnas nüüd ametisolew piiskop kannab aunime: Tallinna ja kõige Eestimaa Mitropoliit, kelle eesistumisel koguvad piiskopid Sinodiks, kus juures, neil on kõik õigused ja kohustused, mis pühad kaanonid ettekirjutavad osakiriku Sinodile ja kannavad Üleilmlise Patriarhi ja tema Sinodi ees vastutust jumalikkude dogmade hoidmise üle, kui ka kanoonilise korra ja selles omalt poolt tehtud korralduste üle.

3. Kui weel enne selle Sinodi moodustamist on soow ja kättetulnud aeg piiskoppi pühitseda, wõi on vaja piiskopliku Sinodi poolt otsusi, mis on dogmalise ja kanoonilise iseloomuga, siis on mitropoliidil, ja tema puudumisel tema asemel olewal piiskopil, õigus Üleilmlise Patriarhi teadmisel kutsuda Soomemaalt kui ka teistest üleilmlise Trooni Mitropooliatest piiskoppisi Sinodi suuremaks täiendamiseks. Niisugune Sinod kannab wastutust oma otsuste eest Üleilmlise Patriarhi ja tema juures olewa mitropoliitide Sinodi ees.

4. Mitropoliidi ja piiskoppide walimine, pühitsemine ja ametisse seadmine sünnib kokkukõ1as pühade kaanonitega ja Mitropoolia seadustega.; maksmapanekuks alluwad korraldused: mis piiskpoi kohta-Mitropoliidile ja mis Mitropoliidi kohta-Üleilmlise Patriarhile.

5. Kanooniliselt oma ametitoolide peale asunud Mitropoliit ja piiskopid jääwad nende peale eluksajaks, peale omal soowil awaldatud wabastamise palwe või nende kanoonilise väljalangemise. Piiskopid, kes piiskopliku Sinodi poolt süüdi mõistetud, on õigustatud edasikaebtuse peale üleilmlise Patriarhi poole, kes asja üle 1õpulikult oma juures olewa Sinodi mitropoliitidega kohut mõistab.

6. Igal piiskopil, kes oma karja hoiab, on õigused ja kohustused, mis pühad kaanonid ja pikem koguduse praktika piiskopiameti wäärtusele ette kirjutavad.

7. Sakramentide ja püha talituste juures on kohustud mälestama: preestrid ja diakonid kohalikku piiskoppi, piiskopid-mitropoliiti, mitropoliit-üleilmlist Patriarhi, kelle juurest ta saab püha salwi ja kelle läbi peab ta ühendust kõige õigeusu piiskopiametiga, kes Kristuse tõesõna õieti õpetavad.

 

Neid korraldusi oma tegutsemises kõikumata hoides, Mitropoliit ja piiskopid ühes kirikuteenrite ja rahwaga on kohustatud korraldama Eesti õigeusu kirikut tema tarvidustes, oma maa seaduse nõuete järele, sel wääramata tingimisel, et ükski korraldus oma loomu omaduse poolest ei leidu wastuolow püha õigeusu kiriku õpetusele ja kaanonitele, kuidas nad on mõistetawad üleilmlise patriarhaadi praksises.

Manitseme isalikult kirikuteenreid ja rahwast, kui oma armsaid lapsi Kristuses, austada oma karjaseid ja õpetajaid, kui juhatajaid ja oma waimulikke isasid: « neid kuulda ja nende sõna wõtta », Pauluse kirja järele, et nemad oma hingekarjaselikku teenistust kordasaadaks rõõmuga ja ei mitte ohates.

Seda läbiarutades ja otsustades, kinnitasime sinodilikult selle kindlaks pidamiseks wäljaanda seesinane Patriarhiline ja Sinodiline akt, kinnitatud ja allakirjutatud meie Suure Kristliku kiriku seaduste kogus, ja kätteantud sarnasel ja muutmata kujul ülipühitsetud Tallinna ja kõige Eestimaa mitropoliidile, isand Aleksandrile.

 

Patriarhaadis, juuli kuul, 1923.aastal

 

Allkirjad:

 

Meletios, Konstantinoopoli Patriarh

 

Mitropoliidid:

 

Keisarea-Nikolaos

Kisikea-Kallinikos

Nikea-Wassilios

Halkedoni-Grigorios

Neokeisarea-Agafangelos

Rodose-Apostolos

Philippopoli-Benjamin

Koritsa-Joakim

Warna-Nikodimos

Dirrachia-Jakobus

Welegradi-Joakim

Rodopoli-Kirillos

 

See dokument, 1923. aasta iseseisvusakt, saigi Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku autonoomia aluseks; 23.september kuulutati välja kui Eesti Kiriku iseseisvuspüha.