Avaleht/Issandamuutmise püha

Issandamuutmise püha

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Me oleme täna siin, et lauldes ülistada ja läbi elada seda erakordset sündmust – meie Issanda muutmist Taabori mäel. Püha Matteus kirjeldab meile : « Tema pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus » (Mt 17,2). Nende sõnadega soovib ta meile näidata Jeesuse hiilgust : erevalged riided, pale, mis säras kui päike, hele pilv, mis kattis Jeesust ning tema kolm kõige lähedasemat jüngrit – Peetrus, Jaakobus ja Johannes – need kõik on ehedad märgid Jumalalt, kes nõnda kinnitas selle hetke vägevust. 

Samuti muutub jüngrite jaoks Jeesuse tavapärane, igapäevane olek, viis, kuidas nemad teda tundsid. Ta ilmub nende ette uuel ning hiilgaval kujul…

Miks Jeesus muutub ? Miks Ta mähkub valgusesse ? Mitte selleks, et pakkuda apostlitele muljetavaldavat ning lohutust pakkuvat vaatemängu, vaid selleks, et näidata teistele seda pühalikku tunnistust, mida Isa oma Pojast annab. Evangeelium täpsustab: pilvest tuli hääl, mis ütles : « See on minu armas Poeg… kuulake Teda » ( Mt 17,5).

« Kuulake Teda » : iseäralik arm saavutab oma eesmärgi, kui ta muudab meid tähelepanelikumaks ning kuulekamaks Jumala Sõna suhtes, et me pööraksime kogu oma tähelepanu ja pilgud üksnes Jeesusele, et me ei laseks ennast häirida ei selle maailma asjadest ega inimestest, keda me kohtame. Ühesõnaga, et me näeksime üksnes Jeesuses seda ainsat, mida on tarvis meie olemasoluks.

Mitte et me peaksime pöörduma ära asjadest, mis meid ümbritsevad, veelgi vähem loobuma armastavatest ja pühendunud suhetest teiste inimestega, vaid me peaksime püüdlema sellise ülima usu ning armastuse poole, mille kaudu muutub Jeesus nähtavaks kõigis inimestes ning asjades ning kus kogu inimkonna kaunidus peegeldab endas ka Kristuse kaunidust. Just nii saame meie seda maailma kirgastada, kui vaadates teisi oma avatud silmadega näeme kõikjal Jeesust « Jeesust, üksnes Jeesust… ainult Jeesust » ! Sellise muutuse siin maailmas annavad meile meie usk, lootus ja ootus.

« Issanda, meie Jumala hiilgus olgu meie peal», nii kuulutab Taavet (Ps 89, 17 LXX). Jeesus on valgus, selle maailma valgus. Inimest kutsutakse üles saama samuti valguseks, sest tal on võimalus näha Jumala hiilgavat palet, sest inimesed on loodud oma Looja näo järgi ja Tema sarnaseks. Jumal ja inimene on omavahel seotud, nad on omavahel lähedased. Kuid selleks, et saada osa Kristuse valgusest on ennekõike vaja ennast seesmiselt ning hingeliselt puhastada.

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Jumal külvab oma päästet kõikjale : igale inimesele pakub ta samasugust armu. Ning igaüks vastavalt oma usule ja meeleparanduse määrale saab sellest osa, kes rohkem, kes vähem. Nendele, kes on oma südamelt ja hingelt terved, antakse palju valgust. Neile, kes elavad patus, antakse palju vähem või üldse mitte, sest nad hoiavad eemale jumalikust päästest, vastupidiselt neile, kes näevad vaeva ja võitlevad head, Jumalale meelepärast võitlemist.

Kristus kui valgus tuleb meieni jumalikul liturgial, mis on üks suur kirgastumine. Just seal me saame näha Issanda Kristuse palet « olles Temaga üks » ning me võime isegi « imestelles vaadata Isa ja Püha Vaimu auhiilgust, mis hiilgab ainusündinud Pojas” (9.  hommikuteenistuse laul).

Palvetagem meiegi, olles kaetud jumaliku armuga, mis meile on antud Kõigekõrgemalt, et me kiirgaksime sedasama valgust, mis kattis Kristust Taabori mäel. Aamen.  

+ Stefanus,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit

06.08.2020