Avaleht/Jõululäkitus 2018

Jõululäkitus 2018

Pühitsetud valitsejad Tartu piiskop Eelija,

Pärnu ja Saare piiskop Aleksander

ja Kristuselinna piiskop Makarios!

Meie püha Eesti Kiriku kallid vaimulikud,

armsad vennad ja õed Kristuses!

“Kristus sünnib, kiitkem!” Meile kuulutatakse suurt rõõmu. Suurt ja ainulaadset rõõm Jumalast, kes annab meile oma armsa Poja.

Jumal laenab meilt meie inimloomuse, et meile küllusega tagasi anda. Ta saab osa meie haprusest, et me kõik saaksime osa Tema jumalikkusest. Saades inimeseks, võtab Ta enda kanda meie patuse loomuse. Tema, kes Ta on ise patuta, ei tee seda eesmärgiga suruda meile peale uut moraali, vaid et me omandaksime Tema pühaduse, et meie inimloomus saaks jumalikuks. Ta laskub meieni, et meie saaksime tõusta kõige kõrgemale taevasse. Ta loobub kõigest, et meie saaksime osa kõigest.

Väike Lapsuke, kes magab kõige tagasihoidlikumas hällis Petlemmas, teeb enda vaesemaks vaeste seas selleks, et meie pääseksime oma vaesusest ja kirgedest, kõigest, mis meis on rikutut. Nii suur on Jumala armastus. See on kinnitus ja märk Tema sügavast ja võrratust soovist muuta võimatu võimalikuks, et meie leiaksime tee, mis liidaks meid Temaga.

See on täiesti uus rõõm, “uus ja imeline salaasi”, nii nagu üks kirikulaul kuulutab. Salaasi, mis on nüüd meie inimloomuse sisimas: Isa Poeg, Jeesus Kristus, on meiega ühinenud. Ta elab alati meis ja meie Temas. Ta tuleb inimesena elama, et õpetada meid elama Isas nagu vastsündinud lapsed. Jumala Poeg tunneb meeletut armastust inimsoo vastu. Ta ilmub oma sünniööl meie mandunud ja moondunud inimkonna sekka, mis ei oska või ei taha armastada. Aga Tema võtab vastu meie inimloomuse ja selle viletsuse just nii, nagu see on. Ta annab end täielikult inimkonnale alates sõimest kuni ristini, ristist hauani, hauast ülestõusmiseni, ülestõusmisest kuni armulauani, millest osasaamisele oleme nüüd kutsutud. Armulauani, mida meie, õigeusu kristlased, oleme katkematult teeninud selle maailma elu heaks. Eile, täna ja aegade lõpuni.

Jeesus, inimeseks saanud Jumal, ilmub kõigepealt karjastele. Ta ilmub neile nii, nagu ka meile: alandlikkuses ja nõrkuses, mitte oma jumalikus kõikvõimsuses. Väike mähkmeis lapsuke on end ümbritsevate inimeste hoolde andnud. Ta on täiesti kaitsetu. Ta sõltub kõigist. Ta tahab, et me heidaksime endalt oma täiskasvanute vead ja muutuksime selle väikese lapse sarnaseks, kelle kohta on evangeeliumis öeldud: ”Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur” (Lk 9, 48).

Kristuse silmis on hinge ülenemine samas ka laskumine, alandumine. Petlemma lapse kirikus kehtib nähtamatu alandlikkuse-astmestik. Ma soovin sellega öelda, et kui me otsustame minna Temaga kohtuma, siis peame teadma, et meie hoiakud, meie motiivid, meie olemus ei saa jääda samaks ning on vaja, et meis toimuks põhjalik muutus.

Just sellest muutumise hoost jääb meil enamasti puudu. Kas see tuleb laiskusest, usuleigusest või armastuse puudusest? Või hoopis sellest, et meil on pigem kalduvus veeretada aina oma muremõtteid ja jääda kinni sellesse, mis meid rõhub, selle asemel et ihu ja hingega tervitada seda suurt rõõmu, mida meile kuulutatakse?

Armsad vennad ja õed Neitsi Maarjast sündinud Kristuses!

Alates sellest Petlemma ööst on meile kõigile, kes me oma liha viletsuse tõttu oleme orvud siin maailmas, antud jumalik Lapsuke, et me saaksime lõpuks Isa lasteks, elaksime Temas ja läbi Tema. Vastukaaluks annab Ta meile, Temas ristitutele, pääsemise rõõmu.

Kui meile poleks antud seda rõõmu, siis kuidas mõistaksid teised, et Jeesus on tõeline Päästja?

Selline ongi meie lootus: me oleme kindlad, et tänu Jumala mõistetamatule maa peale tulemisele, Tema sündimisele, võib kõik saada päästetud.

Praegu, mil me valmistume vastu võtma uut, 2019. aastat, soovin anda teile, teie peredele ja kõigile, kes on teile kallid, oma isaliku ja südamliku õnnistuse. Ma kinnitan, et olen oma palvetes kõigiga, kes elavad ja töötavad; vaevatute ja kannatajatega ning eriti nendega, kes on kurbuses, puuduses, meeleheitel või tunnevad häbi. Soovin soojalt teile kõigile, et me võiksime elada rahus, kooskõlas ja õitsengus siin õnnistatud Eestimaal. Aamen.

+Stefanus,

Tallinna ja kogu Eesti metropoliit,

Püha Sinodi esimees