Avaleht/Jumalasünnitaja kirikust Hiiumaal

Jumalasünnitaja kirikust Hiiumaal

Kuriste kirik Hiiumaal

Kuriste kirik Hiiumaal

Hiiumaal Kuristes asuv XIX sajandi lõpus ehitatud pühakoda on pühitsetud Jumalasünnitajale. Kui veelgi täpsem olla siis Jumalasünnitaja sündimisele.

Miks on Jumalasünnitaja või ka Jumalaema ehk Neitsi Maarja kristlastele nii tähtis?

Jumalasünnitaja on väga vana termin, mis eksisteerib juba ühel pärgamendil III sajandi lõpus. See ei ole lihtsalt mingi autiitel. See on tiitel mis omab põhjapanevat tähendust õigeusu kirikus.

Õigeusu kirik vaatab Jumalasünnitajat koos tema Pojaga meie Issanda Jeesuse Kristusega. Väga vähe on ikoone kus Jumalaema ilma oma Pojata kujutatakse. Jumalasünnitajat mõistame läbi Jeesuse Kristuse.

Selleks, et Jumalasünnitajast paremini aru saada on vaja mõista, kes oli Kristus? Kas ta oli Jumal või inimene? Kuidas Kristus inimene, kes on sündinud Maarjast võib olla Jumal? Need küsimused olid päevakorras esimesel Nikaia oikumeenilisel kirikukogul aastal 325.

Jumalik olemus sai keha Jumalasünnitaja kaudu – kui ma sündisin siis andis ema mulle inimese keha ja inimliku olemuse, võiks Kristus öelda. Kuid Jumalik olemus ei kadunud ära vaid ühines inimliku olemusega. Temast ei saanud segatud olemust. Ta säilitas mõlemad olemused ja mõlemad tahted olles nii täiuslik inimene ja kui ka tõeline Jumal.

Miks pidi Kristus sündima ühe lihtsa alandliku meelega naise kaudu?

Jumal loob oma armastusest maailma ja inimese loodu krooniks seda hoidma. Ühel hetkel lõhub aga Aadam pärispatuga midagi väga olulist, toimub langus ja mis seda väljendab on surm.

Sündides saame Aadama rikutud olemuse ja kanname ning anname seda edasi. Kuid Kristus kui Jumal ei saa tunda surma. Kuid selleks, et me pääseksime peab Kristus surma tundma saama nagu inimene ja inimese surnuist üles äratama nagu Jumal, et me saaksime koos Temaga surnuist üles tõusta. Ja siin on vaja inimkeha.

Ja selle tõttu on just Jumalasünnitaja roll anda Kristusele inimkeha, inimese olemus, inimese tahe.  Kui Jumal ei võta inimkeha siis ei saa ta tunda surma, ta ei saa korda teha lõhet inimese ja Jumala vahel ja selleks on Kristusele vaja inimkeha, et me kohtuksime Kristusega ja jätkaksime koos temaga.

Ja just sellepärast on neitsi Maarja Jumalasünnitaja aga mitte midagi muud. Ja just sellepärast on neitsi Maarja selline nagu iga teine naine pärispatust mõjutatud, kuid sellegipoolest väga eriline, elades ilma pattu tegemata. See on ainus dogma, erinevalt katoliku kirikust, mis õigeusu kirikul Jumalasünnitaja kohta on. See dogma sai vastu võetud kolmandal oikumeenilisel Efesose kirikukogul aastal 431.

Pühad isad on öelnud, et Jumalaema on vaimu tooja, vaimu kandja. Selleks, et Jumal võiks lihasse saada on vaja erilist tegu, mida on võimeline tegema vaid Püha Vaim ja just koostöös inimesega ja tema vaba tahtega. Kui ingel Gabriel tuleb rõõmusõnumit tooma üteldes neitsi Maarjale, et sa tood maailma päästja ilmale, küsib Jumalema inglilt, “Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud?” “Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal,” vastab Gabriel. Aga Maarja vastab: “Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!”

Inimene küll tegi pattu aga Jumal ei jäta teda. Kui Jumalaema oleks olnud ürgpatuta siis oleks ta olnud otsekui üks robot Jumala käes. Jumalaema pidi olema just meie sarnane ta pidi olema inimene nagu meiegi ja pidi ütlema selle jah! Ta kuulub meie soosse.

Jumalaema ei näidanud meile mitte ainult pääsemise teed vaid näitab meile juba ette ära milline saab olema maapealse elu lõpp.

Ühe legendi järgi olevat Jumalaema Kristuse jüngritele ja inimestele, kes temaga enne surma hüvasti jätma tulid ütelnud: Ärge nutke sõbrad ja ristiusu jüngrid me ei lähe lahku mitte igavesti. Ma lähen teie eel oma Poja ja Issanda juurde ja teie tulete pea järele!

Jah nii see on! Jumalaema ootab meid juba ja näitab meile teed.

Jumalaema persoon ei ole mitte ainult naine vaid kui lootus, et iga inimene on kutsutud pühadusele. Jumalaema väljendab igat inimest olenemata tema soost, rassist, rahvusest andes lootust igaühele, et ka tema võib jõuda sinna kuhu Jumalaema, kui ta käib sellel teel, millel käis Jumalaema. Jumalaema koht on Jumala juures nagu meiegi koht. Tänu tema alandlikkusele sai Jumal tulla tema kaudu, et päästa inimsugu. Ka meil tuleb teha seda, mida tegi Jumalasünnitaja – võtta vastu Jumal ja Teda endas kanda.

Jumalaema on meie lootus ja lohutus, ta on meie kõige võimsam eestpaluja oma Poja ja meie Jumala ees! Pöördugem ikka Jumalaema poole oma palvetes – tema avitab!

Hiiumaa koguduste preester Aabraham (Tölpt)

 

Artikkel ilmunud ajalehes Hiiu Leht