Avaleht/KUUES PAASTUNÄDAL: kristlik äravalitus, ülistus

KUUES PAASTUNÄDAL: kristlik äravalitus, ülistus

Kristlik äravalitus

Kristuse käsu kohaselt peavad kristlased püüdlema täiuslikkuse ja pühaduse poole. Täiuslikkus ja pühadus saavad alguse sellest, et kaevume sügavale oma hinge ammutades sealt oma mõtted, soovid, sõnad ja teod. Nii  saab kõik see, mis hinge täidab, inimese iseloomus nähtavaks ka väliselt.

Kohelgem kõiki õrnusega. Kumagu läbi meie sõnade ja tegude Püha Vaim, keda me oma südames kanname. Siis annab kogu meie elu tunnistust sellest, et me austame Jumala nime. Kes kaalub oma sõnu, kaalub ka oma tegusid. Kes vaatab ette sellega, mida ta ütleb, see vaatab ka ette sellega, mida ta teeb; iial ei lähe ta üle kombekuse piiri. Sest tühjad sõnad sünnitavad vihkamist, vaenu, tülisid ja kõiksugu hädasid ning samuti sõdu. Niisiis taktitunne ja sügav austus! Ärgu iial tulgu meil üle huulte haavavad sõnad. Olgu sõnad, mida meie suu kuuldavale toob, tulvil Jumala armu nagu pärineks need Kristuse enese suust ja peegeldagu nad seda, kuidas me  omaenese hinge oleme harinud.

Ülistus

Kristlase kohus on alati Jumalat tänada nii oma ihu kui vaimuga. Pealegi kuuluvad mõlemad Jumalale ja seepärast pole meil õigust neid häbistada või kahjustada. Iga inimene, kel seisab meeles, et tema ihu ja vaim kuuluvad Jumalale, tunneb nende vastu sügavat austust ja salasuslikku aukartust ning see aitab tal hoida neid patu eest jäädes püsivasse ühendusse Issanda, meie Jumalaga, kes on nende pühitsemise põhjus.

Nii austab inimene Jumalat ühtviisi nii oma ihu kui vaimuga iga kord, kui talle meenub, et Jumal on teda pühitsenud ja sel moel ta enesega ühendanud. See saab võimalikuks iga kord, kui ta viib oma tahte kooskõlla Jumala tahtega, et tema toimetamised oleksid vastavuses Jumala õpetusega. Niiviisi Jumalale meelepärane olles anname tunnistust, et me ei ela enam enesele, vaid Jumalale. Et me ehitame juba maa peal taevariiki.

Kõigest saab põhjus austada Issanda nime ja lasta särada tõelise – sulni ja lõbusa – valguse jumalikul paistusel nii nagu me  seda õhtuteenistusel kuulutame: “Phos hilaron… Oh Jeesus Kristus, Sa igavese, taevase, püha, õndsa Isa püha au lõbus valgus…!” Kui me tõsimeeli võtame vastu otsuse tegutseda, saab meist õige tee, mis viib otse Jumala juurde kõik need, kes pole veel Temaga kohtunud ja Teda ei tunne.