Avaleht/Lõppesid Priipalu kiriku katusetööd

Lõppesid Priipalu kiriku katusetööd

Mõne nädala eest lõppesid Valga maakonnas Priipalus Püha Vassilius Suure kiriku katuste restaureerimistööd.

«Kuue aasta jooksul neljas etapis tehtud tööd, mille käigus vahetati välja algne, 1879. aastal paigaldatud katuseplekk, läksid kokku maksma 135 000 eurot,» andis teada Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kantsler Martin Toon.

«See oli ühe imeilusa õigeusu kiriku hävimise ärahoidmise hind, sest 135 aastat vana katus oli paljude läbijooksudega ning interjöör suurte kahjustustega. Üks Valgamaa seitsmest ajaloolisest säilinud õigeusu kirikuhoonest ja Õru valla ainus kirik sai päästetud,» avaldas kantsler rahulolu.

Töid teostas kolm restaureerimisega tegelevat firmat: Rändmeister OÜ, Rein Arendus OÜ ja Tafrix OÜ. Põhirahastaja oli Pühakodade programmi kaudu muinsuskaitseamet. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) vastutas nendel aastatel tööde korraldamise ja aruandluse eest ning kaaspanustas rahaliselt.

«Pikselöögist põhjustatud tulekahjus aastaid tagasi hävinud kellatorni kiivri taastamine jääb tulevikku. Samuti tuleb edaspidisteks remondi- ja taastamistöödeks leida rahastamised muudest allikatest, sealhulgas annetustest. Järgmisena vajavad hoone juures restaureerimist aknad, vahetamist kellasid hoidev tala ning kordategemist kiriku värav,» heitis kantsler pilgu tulevikku.

Ta tõdes, et Priipalu kirik on oluline nii piirkonnas elavatele õigeusklikele, kohalikule kogukonnale kui vallale.

«Seega on heameel tõdeda, et huvi koostööks ja kirikuhoone edasiseks remondiks on võrreldes aastatetaguse ajaga kasvanud. Seda arvesse võttes otsustas EAÕK kirikupea, metropoliit Stefanus määrata ülempreester Andreas Põllu kui ühe kõige pikaajalisema teenimiskogemusega vaimuliku Priipalu kiriku hooldajavaimulikuks,» ütles kantsler.

Ta lisas, et samuti anti isa Andrease vaimuliku hoole alla teine Valgamaa õigeusu pühakoda: Ilmjärve Jumala ilmumise kirik. «Seal on kohalik kogukond viimase aasta jooksul ilmutanud iseäranis suurt huvi ja organiseeritust kiriku hea käekäigu pärast. 3. augustil 2014 toimus seal kirikus kellahelinal üle aastakümnete piiskoplik liturgia, milles osales sadakond inimest.»

Lähemal ajal ei keskenduta Tooni sõnul Priipalus koguduse taassünni protsessile, vaid eelkõige õigeusu traditsiooni säilimisele ja toimimise jätkamisele kohapeal, mis tähendab vastavat teenimist kirikus mõnel korral aastas ning surnuaiapüha pidamist.

Samuti on tema kinnitusel kavas koostöös vallavalitsusega leida parim lahendus selle nimel, et kirik oleks avatud ja kirikuaed hooldatud. «Lisaks oleme mõelnud Priipalu kiriku ajalugu tutvustava kakskeelse infotahvli püstitamisele kiriku aia äärde.»

Toon tõdes, et mõistagi on kõigile õigeusklikele esmatähtis pühakoja toimimine jumalateenistuste kohana ning palveelu, kuid koguduslik toimimine on iseäranis nõukogude võimu aastatel sedavõrd rängalt kannatanud, millele lisandub viimastel aastakümnetel piirkonnas toimunud inimeste suuremahuline väljaränne, et oleks mõnevõrra ennatlik oodata kiiret koondumist koguduseks.

«Koguduse rajavad küll inimesed, aga ehitab Jumal,» märkis kantsler.

 

Allikas : Valgamaalane 6.09.2014