Avaleht/PAAST. ILUSA INIMESE KASVATAJA.

PAAST. ILUSA INIMESE KASVATAJA.

Suure Paastu sõnumiga on kõik otsekui selge. Seda kordab Õigeusu Kirik igal aastal. Murdkem oma lõtvused, lodev mõtteviis, isekus ja minnalaskmise meeleolu. Tõmmakem vaim trimmi, saagem paremaks inimeseks nii oma käitumiselt kui suhtumistelt. Olgem ausad ja ärgem pigistagem silma kinni meelehämaruste ees, mida toodavad meie kõverpeeglisse sattunud kujutlusvõime või siis näiteks pesuehtne uhkus. Aga. Igal aastal püüavad mitmed inimesed paastu taandada kahjuks üksnes lihasöömise-taimesöömise vastasseisule, ikka selleks, et põgeneda paastu reaalsuse ja kaasas käivate kohustuste eest.

Paast on elustiili kompleks. See hõlmab endas väga palju tegevusi. Toitumine on vaata, et kõige tagasihoidlikum tööriist, mis paastu pidamisel abiks võtta on. Oma olemuselt taotleb paastuaeg koos oma ideega inimese kaunimaks muutumist, kasutades selleks meie esivanemate ja Kiriku poolt edasi kantud ja antud vahendeid. Ilu, mis ei tule juuksurikääride alt, meigikoti kaudu ega rätsepanõela pistest. Paastuajal on inimene ise kunstnik ja kasutab paastumolbertite abi, et ennast kaunimaks muuta.

Ilusamaks inimeseks. See ilu väljendub abivalmiduses, oskuses inimesi tähele panna ja tahtes neile head. Tuleb sellest, et kasvatame paastuajal üha tugevamalt soovi teha rohkem teistele kui oodata meie endi teenindamist. See ilu ei tule iseenesest. Tunneme ju iseendid küll ja teame hästi, millised vead ning millised mugavused meid vaevavad. Seetõttu  tuleb iseendaga tööd teha ja intensiivselt.

Läänemaailma juhtiv kaubandus- ja tarbijamentaliteet püüab meist inimisiksustest vormida halli massi, kes kuulekalt teenib ostlejana kasumiisandate kukruid. Kaotame üha enam oma nägu. Kaubandus sunnib peale oma reeglid ettevõtetele, omavalitsustele ja lõppeks meile kõigile. On mugav nendele reeglitele alluda, sest see muudab elu mugavaks ja vabastab meid tihti vastutamast. Paast on seetõttu ka võitlus. Oma inimliku ilu, isikupärasuse ning oma tarkuse eest. Võimaluste eest ise vastutus võtta ja otsustada, allumata ilmtingimata ärireeglitele. Võidelda selleks, et me meeled  mugavusest ei ähmastuks. Paast ei ole seega mingi vanamoodne kiriklik käsusüsteem, mis puudutab üksnes kirikuskäijaid. See on läbi aastasadade olnud targa inimese võimalus saada veel targemaks. Paastunud on kuningad, teadlased, muusikud, poliitikud. Nad on olnud targad, sest. Paastu läbiteinu hakkab nägema, mis on seni olnud tema elus mõttetu, pinnapealne, rumal. Tema pilk muutub üha kirkamaks ning tal tekib täpne teadmine, mida ta üldse sellelt elult soovib. Ta lakkab olemast vegeteeriv olend, kes kultuuri puudulikkuse tõttu ei suuda vahet teha omaenda identiteeti üles ehitava ja võõrast kultuurist sisse toodu vahel … Ta oskab palju täpsemalt ja adekvaatsemalt kirjeldada enda ümber toimuvat. Ta muutub üha ilusamaks, sest hakkab õrnalt tunnetama inimsuhteid. Ja siis oskab ta respekteerida ka teisi inimesi, kes paastu peavad ega taha sattuda nende jaoks komistuskiviks oma ihade ja tahtmistega.

Tänavusel ja tulevastel paastuaegadel taotlegem iseenda inimliku ilu kasvatamist teiste inimeste hüveks. Vaagigem läbi, mis kuulub meile ja mis mitte. Püüdkem enam mõista vanemaid inimesi, kes on meie pärimuse kandjad ja õppida neilt. Õppigem paastu tarkusest.

 

Preester Sakarias Leppik

2013