Avaleht/Püha Olümpiada

Püha Olümpiada

Olümpiada oli Konstantinoopolis Hagia Sofia kiriku diakoniss. Ta sündis 360.a. varakas üliku peres. Perekonnal olid lähedased suhted ka keisri õukonnaga.

Päris noorena jäi Olümpiada orvuks ning tema kasvatusega tegelesid lelled, Ikonioni piiskop Amfilokios ning püha Gregorios Teoloog, tollane Konstantinoopoli patriarh.

Olümpiada abiellus 24 aastasena, kuid õige pea tema abikaasa suri. Kui ta sai 30.aaastaseks, oli ta ikka veel lesk ning päratu suure varanduse pärija.

Kogu luksuse keskel igatses Olümpiada askeetlikku ja vaimset elu. Ta tõmbus tagasi suhtlusest, riietus tagasihoidlikult, paastus ja palvetas. Oma varanduse annetas noor lesk kirikule, palee Konstantinoopoli südames aga muutis vaeste, orbude ja haigete pelgupaigaks.

Ka oma orjad ja teenrid lasi Olümpiada vabaks. Nii oli ka tema lõpuks vaba ja veel enne 40.a. saamist pühitseti ta Hagia Sofia kirikus diakonissiks. Patriarh Nektarios palus Jumalalt Olümpiadale Püha Vaimu armuandi. Pühitsemise lõppedes riietati diakoniss oraariga. Selgituseks, oraar on pikk õlale kinnitatav palvelint, mis on diakoni riietuse tunnuseks.

Olümpiada vaimsed sõbrad ja õpetajad olid ka püha Nyssa Gregorius ja püha Johannes Kuldsuu, kes valiti patriarhikspärast Gregorius Teoloogi. Püha Johannes Kuldsuu võttis oma kaitse alla Olümpiada rajatud naiskloostri Hagia Sofia kiriku läheduses ning ühtlasi juhatas õdede vaimseid püüdlusi.

Kui Johannse Kuldsuu oma otseütlemiste pärast õukonnas ebasoosingusse sattus, saadeti ta linnast välja koos kaitsealuse Olümpiadaga. Nad läksid Väike-Aasiasse Marmara mere äärde Nikomedeiasse.

Olümpiada viimastel elupäevadel kiusati teda halastamatult taga ja püha diakoniss suri maapaos arvatavasti 410.aastal.

Kirik mälestab püha Olümpiadat 25.juulil.

 

 

Koostanud preester Jüri Ilves