Avaleht/Püha preestermärter Mihhail (Mihkel) Bleive

Püha preestermärter Mihhail (Mihkel) Bleive

Mälestuspäev 14. jaanuar

Püha preestermärter Mihhail (Mihkel) Bleive sündis 29. oktoobril 1873. a. Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas preestri perekonnas. Kuigi pere oli tolle aja mõistes väike (3 last) oldi kehval järjel. Seda arvesse võttes võeti Mihhail Riia Vaimulikku Kooli riiklikule ülalpidamisele. 1894. a. lõpetas ta Riia Vaimuliku Seminari teie järguga. Esimesed tööaastad möödusid köstriametis erinevates paikades. Pärast abiellumist vaimuliku tütrega pühitseti Mihhail 1.jaanuaril 1900.a. preestriks. Tema esimeseks koguduseks saab Võrumaa Laanemetsa kogudus. Suure innuga asub ta teenima oma kogudust hoolitsedes kirikulaulu eest, pidades sügavasisulisi jutlusi, tegeledes kooliga ja aidates vaestel inimestel palvekirju koostada. 1905.a. ärevatel aegadel astub isa Mihhail välja ebaõiglaselt surmamõistetute kaitseks.

1908.a. viiakse isa Mihhail üle Nõo kiriku vaimulikuks. Siin kogub ta annetusi pühakoja sisustamiseks ja kaunistamiseks.

1910.a. määratakse isa Mihhail Tartumaa I ringkonna praostiks. 1915.-1916.a. on ta Rõngu koguduse preestriks.

Alates 1916.a. kuni märtrisurmani teenis isa Mihhail Tartu Jumalaema uinumise kogudust. Tema sügav vaimuelu, tugev iseloom ja ohvrimeelsus on põhjused, miks koguduse palvetele vastu tulles kinnitab piiskop Platon ta 15.juunil 1918 koguduse esipreestriks. Sellesse ametisse astub ta raskel ja keerulisel ajal. Valitsev aineline puudus viis selleni, et preestrid ei saanud enam riigikassast palka, üksteise järel lahkusid köstrid. Nappis toiduaineid, tuli hankida vahendeid vaimulike ja pühakoja ülalpidamiseks. Hoolt nõudis ka püha Issidori kihelkonnakool, mille tarvis oli vaja leida õpetajaid. Suurt koolimaja oli raske hooldada ja kütta. Kõiki neid raskusi kandis isa Mihhail vaikselt ja kurtmata, pidades kauneid jumalateenistusi ja hingestatud jutlusi. Samal ajal täitis ta ka praosti ülesandeid.

Samal ajal ilmutas ennast isa Mihhaili luuleanne. Ka oma jutlused pidas ta viimastel aegadel luulevormis, heites kõrvale jutluse traditsioonilise ülesehituse. See lubas tal eriliselt läheneda oma koguduse liikmetele. Nendes värssjutlustes puudusid peen vorm ja harjumuspärased riimid, kuid sellele vaatamata õhkub tema värssidest lihtsust ja loomulikkust, sügavat usku ja siirust. Tema luule oli tihedalt seotud evangeeliumi lugemistega. Kogu tema looming õpetas panema kogu lootuse Jumalale.

1918.a. novembris vahetub saksa okupatsioon enamlaste võimuga. Üsna pea peale võimuletulemist algavad tagakiusamised ja repressioonid – keelatakse jumalateenistuste pidamised, vahistatakse vaimulikke ja teisi kõrgematel kohtadel seisvaid linnakodanikke.

2. jaanuaril vahistatakse Eestimaa piiskop Platon. See teade mõjub isa Mihhailisse sedavõrd masendavalt, et ta tahab kohe minna ja ennast piiskopi asemele vangi pakkuda. Veetes palavikulised päevad ja lõpetades kiiremad teenistusasjad on ta valmis minema komandandi juurde. Pühapäeval, 5. jaanuaril vahistatakse ta Jumalaema uinumise kiriku altaris süüdistatuna jumalateenistuste pidamise keelu rikkumises.

Vangistuses veedetud kümme päeva olid täis alandusi ja mõnitusi, muret perekonna ja koguduse pärast. Suurimaks lohutuseks selles olukorras oli jagada oma saatust koos piiskop Platoni ja isa Nikolai Bežanitskiga.

Saabus püha piiskop Basilius Suure mälestuspäev ja Issanda ümberlõikamise püha. Kambrisse sisenes komissar ja hüüdis piiskop Platoni nime, käskides tal järgneda. Varsti kostus keldrikorruselt summutatud laske.

Isa Mihhail, kuuldes neid pauke teadis, mis järgneb. Ta ootas oma järjekorda nähes oma vaimusilmas, kuidas ta Kristuse Kuningriigis peagi teenib igavest liturgiat Jumalale.

 

 

Koostanud preester Jüri Ilves

Kasutatud kirjandus:
Suvanto, K., Pyhät ihmiset- esirukoilijamme, Joensuu, ONL 1998
Kumõš, Vladislav, Tartu uusmärtrid, Tallinn 2001
Kasanko, Aleksanteri, Taivaalliset suojelijamme, Kuopio, OKJ