Avaleht/Pühad Pistis, Elpis ja Agape

Pühad Pistis, Elpis ja Agape

Pühad Pühad Pistis, Elpis ja Agape sündisid Itaalias. Nende ema, püha Sofia, mis tähendab tarkust, oli kristlasest lesknaine. Andes oma tütardele kolme kristliku elu alussamba nimed – need on Usk, Lootus ja Armastus – kasvatas ta neid armastuses Kristuse vastu.

Püha Sofia elas koos tütardega varjamatult kristlikus usutunnistamises. Maavalitseja Antiokes tegi sellekohase ettekande keiser Adrianusele (valitses aa.117 -138), kelle käsu kohaselt ema koos tütardega vahistati ja toodi Rooma. Mõistes, miks neid keisri ette viiakse, palvetasid pühad neitsid Kristuse poole, paludes jõudu eesseisvate kannatuste talumiseks. Kui nad keisri ette toodi, olid kõik hämmastunud nende rahust. Tundus, nagu oleks nad toodud pühalikule sündmusele, mitte piinamisele. Nimetades õdesid nimepidi kutsus keiser neid ohverdama jumalanna Artemisele, Apollo kaksikõele. Neitsid, Pistis oli 12, Elpis 10 ja Agape 9 aastane, jäid kõigutamatuks. Siis laskis keiser neid piinata. Hirmsaimatest piinadest hoolimata ei loobunud nad oma usust Kristusesse. Ema Sofia elas üle hirmsaid kannatusi, vaadates pealt oma tütarde piinamisi. Kuid ta näitas üles kõigutamatut vaprust, toetades oma tütreid palvega ja julgustavate sõnadega, et nad peaksid vastu, oma taevase Peigmehe nimel. Kõik kolm tüdrukut võtsid vastu märtrisurma piinamiste ja pea maharaiumise läbi.

Et pikendada Sofia hingelisi kannatusi, lubas keiser tal võtta oma tütarde surnukehad. Sofia pani nad vankrisse ja viis auavalduste saatel linnast välja ja mattis need mäe otsa kaevatud hauda. Kolm päeva istus ema oma laste haual ja andis sealsamas oma hinge Issandale.

Usklikud inimesed tulid ja matsid ta sinnasamasse, tütarde kõrvale.

Pühade säilmed puhkavad aastast 777 Püha Silvestri kirikus Campo Marzios, Roomas.

Nende austamispäeva tähistab Kirik 17.septembril.

 

Koostanud preester Jüri Ilves