Avaleht/Tema Pühaduse kõne välisministrile

Tema Pühaduse kõne välisministrile

2013 09 05 Kohtumine välisminister Urmas Paetiga

TEMA PÜHADUSE OIKUMEENILISE PATRIARHI BARTOLOMEUSE

TOOST EESTI VABARIIGI VÄLISMINISTRI HR. URMAS PAETI ANTUD LÕUNASÖÖGIL

5. septembril 2013. a.

Teie Ekstsellents härra minister!

„Vaata mu vaenlasi, sest neid on palju, nad vihkavad mind ülekohtuse vihavaenuga!” (Ps 25:19 LXX).
„Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?“ (Ps 27:1).

Pöördume Konstantinoopoli Emakiriku südamlike tervituste, õnnistuste ja soovidega Teie armsa Ekstsellentsi poole, kelle õlgadele on pandud Eesti välispoliitika elluviimine.  Soovime, et Teil oleks jõudu oma raskete kohustuste täitmisel, mis nõuab peent ja tundlikku tegutsemist, paindlikkust ja liikuvust, et toona paljuks saanud Jumala iserahva vaenlaste „ülekohtune vihavaen“, millele viitab prohvet ja oma aja „poliitik“ Taavet, rääkides ettekuulutavalt küll Messiast, meie Issandast Jeesus Kristusest, muutuks „võimsaks kaitseks“, mida Jumal õiglasele pakub, et inimesed ja eriti usklikud ei „väriseks“ raskuste ja ähvardustega silmitsi seistes.

Muidugi pole need „ähvardused“meie ajal mitte niivõrd sõjalised, kuivõrd inimlikud ja ühiksondlikud, nõudes aga siiski täit tähelepanu, et rahvaste ja usundite õigused, demokraatia, rahu ja vabadus oleksid kaitstud.

Ajaloopööristes palju kannatanud auline Eestimaa on traditsiooniliselt hoidnud ja kaitsnud väärtusi, nagu vabadus, õiglus, üksmeel, usuvabadus, seda osutavad selgesti vanem ja uuem ajalugu.

Öeldes seda Oikumeenilisee Patriarhina oma kolmandal külaskäigul siia, tunneme uhkust Issandas siinse autonoomse apostlik-õigeusu Kiriku edusammude ja kasvamise üle, mis võlgneb tänu muuhulgas ka tõelisele vabadusele väljendada religioosseid veendumusi ja uskumusi, samuti õiguse kaitsele ja toele. Seepärast jäi ka Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik vaevade ja katsumuste aegadel aastateks ilma vajalikest institutsioonidest, nagu Eesti rahvas üleüldse, kelle õnnetustega koos ka Kirik kannatas  ning kelle rahu- ja õnneaegadest Kirik rõõmu tunneb.

Me loodame, et meie tunded ja eelnevad kinnitused leiavad hindamist, tulles asutuselt, millel on üle kuueteistkümne aastasaja kogemused. Asutuse, millel on maailma õigeusu Kirikute seas eesseisja ja kooskõlastaja õigused ja kohustused ning mis,  rahvaste muresid mõistes, kõneleb muljetavaldavate tulemustega armastuses ja tões kõigi kristlike kirikute ja usutunnistustega. Läbirääkimiste hool ja vaev on – nagu teate teie, poliitikud, vaimulikest kirikujuhtidest paremini – leida mitte eraldavaid, vaid ühendavaid märke, nõnda et ühiselt aluselt võiks jõuda ühise tegutsemiseni olukordade parandamiseks ja probleemide lahendamiseks nii vaimulikul ja kiriklikul kui ka laiemalt inimlikul ja ühiskondlikul tasandil.

Eriti tahame mainida, et Õigeusu ja Roomakatoliku Kirikute teoloogiline dialoog on teinud märkimisväärseid edusamme, nõnda et täieliku vaikimise ja kahe maailma vaheliste kirikuvannete ajajärgust oleme jõudnud armastuse ja usalduse, koostöö ja usuküsimuste sügavuti uurimise ajajärku, suurema osaduse viiside otsimiseni, et ka meie, põrmust loodute seas läheks täide Issanda tahtmine, et kõik Tema nimesse uskujad üks oleksid.

Meie, Oikumeenilise Patriarhaadi teenimistöö on selles osas Teie omaga sarnane: lahendada  tõde ohvriks toomata armastuses ja kahekõnes kõikvõimalikke küsimusi, lähendada eriarvamusi ja -vaatenurki. Tõsi, selles pürgimuses kohtame palju raskusi,  Teie oma kohustuste täitmisel kindlasti enamgi kui meie.

Meie kui Konstantinoopoli Kirik, asudes oma maal teiseusulises keskkonnas, maadleme oma kogukondade ja asutuste kinnisvara probleemidega, paljude igapäevaste muredega ning Oikumeenilise Patriarhaadi juriidilise isikuna tunnustamise ja vaimulike hariduse ja juurdekasvu küsimustega, eriti seetõttu, et üle neljakümne aasta eest võõrandati meilt seadusevastaselt ajalooline teoloogiline kõrgkool Chalki (Heybeliada) saarel .

Ent muresid on ikka jätkunud ja jätkub ka edaspidiseks. Meil on kohustused ja me oleme kutsutud seisma nendega silmitsi tõe ja õiguse ning inimeste ja kogukondade põhjendatud kasu nimel.

Oikumeeniline Patriarhaat mõistab ja hindab kõiki probleeme alati kui täiustumise võitlusvälja, seepärast salgab ta raskusi ja ebaõnne ning uueneb, kuulutab ülestõusmist ning jagab teistele õigeusu kirikutele lootust ja aitab neil kasvada ja edasi jõuda Kristuses, teenides rahvaste vaimulikke ja muid vajadusi. Nõnda on toimitud kõigi nooremate kirikutega alates XVII aastasajast, sealhulgas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, mille edenemist minevikus, nii rahulikel kui ka hiljem, katsumuste aegadel, eriti aga 1996. aastast tänini, mil seda juhib kõrgestipühitsetud ja igati vääriline esikarjane, metropoliit Stefanus, on meie Patriarhaat jälginud, hinnanud, tunnustanud. Me rõõmustame koos Teie ja aulise Eesti riigiga, olles tänulik  toetuse ja abi eest metropoliidi tööle.

Tundes rõõmu nüüdse aja üle, vaadates lootusega tulevikku ja tunnustades Eestit kui õigusriiki ja siin asuvat autonoomset apostlik-õigeusu Kirikut, täname meie auks armastusega pakutud lõunasöögi eest, millega tunnustatakse Oikumeenilise Patriarhaadi panust Eesti õigeusklike üheksakümneaastasele kiriklikule teekonnale, tõstame klaasi Teie Ekstsellentsi terviseks ja õnneks, et ülevalt õnnistataks Teie kõrget teenimist rahva rahu ja õnne nimel, inimeste ja riigi õiguste kaitsel, mis kõik nõuab „tööde ja tegemiste oskusi“ ja „tarku inimesi, kes iga kasulikku tööd mõistavad“, nagu ütleb Basilius Suur (Õpetussõnade algusest, PG 31:392c) – selliseid, nagu Teie auline Ekstsellents ja Teie väärt kaastöötajad välisministeeriumist.

Hoidku Issand Jumal Eestimaad, andku talle rahu ja kaitsku teda iga vaenuliku nõu eest!

Samal teemal: Väliministeerium Välisminister Urmas Paet kohtus patriarh Bartolomeusega”

Fotod: Erik Peinar

2013 09 05 Kohtumine välisminister Urmas Paetiga