Tallinnas taasavatakse metropoliit Aleksandri hauatähis

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku (EAÕK) piiskopid koos külalistega avavad laupäeval, 14. juunil, kell 11.30 Tallinnas Issanda Muutmise peakiriku (Suur-Kloostri 14) aias EAÕK esimese kirikupea, metropoliit Aleksander hauatähise.

Laupäeval kell 9.30 toimub Tallinna Issanda Muutmise peakirikus EAÕK metropoliidi Stefanuse juhtimisel jumalik liturgia, millele järgneb kell 11.30 hingepalve ja metropoliit Aleksander (Pauluse) hauatähise taasavamine kiriku aias. Kõnedega esinevad Riigikogu esindajad, metropoliit Aleksandri perekonnaliikmed ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põhja-Eesti ja diasporaa piiskop peapiiskopi ülesannetes Ove Sander.

Hauatähise avamisele järgneb metropoliit Aleksandri pärandile pühendatud kutsetega konverents, millel peavad ettekande ülempreester teoloogiadoktor Andrei Sõtšov, Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor dr Priit Rohtmets ja Tallinna Issanda Muutmise koguduse ülempreester Aleksander Sarapik.

Metropoliit Aleksandri säilmed maeti Rootsist Eestisse ümber 2024. a detsembri alguses. „See on osa meie ajaloost, meie ajalooline mälu, mille siia tagasi tõime,“ lausus EAÕK metropoliit Stefanus.

Aleksander Paulus sündis 15. veebruaril 1872 Pärnumaal Vändra kihelkonnas Orikülas, õppis Vändra õigeusu kihelkonnakoolis ning lõpetas Riia vaimuliku kooli ja vaimuliku seminari 1894 köster-kooliõpetaja kutsega. 1894-1901 teenis ta vanemköstri ja kooliõpetajana Leesi, Kolga-Jaani ja Viljandi kogudustes.

Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangel (Preobraženski) pühitses Aleksander Pauluse diakoniks 26. augustil 1901 ja preestriks 29. augustil 1901 Riia püha Johannese kirikus. Seejärel teenis Aleksander Paulus preestrina Kõrgessaare, Karksi-Nuia, Laiuse, Pärnu ja Surju kogudusi aastatel 1901-1920. Pihva ülempiiskop Euseebi (Grozdov) ning Soome ja Viiburi peapiiskop Serafim (Lukjanov) pühitsesid 5. detsembril 1920 Aleksandri Tallinna püha Neeva Aleksandri katedraalis piiskopiseisusse. Ülemkarjane Aleksander teenis aastatel 1920-1923 Tallinna ja kogu Eesti ülempiiskopina ning pärast Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku asutamist 1923-1944 Tallinna ja kogu Eesti metropoliidina. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikut paguluses juhtis ta alates 1944. aastast kuni oma uinumiseni Issandas 18. oktoobril 1953.