ARISTOV Aleksei Peetri p

Aleksei Aristov oli õigeusu vaimulik: diakon, preester, ülempreester, praost. Ta sündis 01./13.10.1853 Venemaal Jaroslavli kubermangus Rostovi maakonnas pr Peeter Aristovi peres, lõpetas Jaroslavli Vaimuliku Seminari ja Kiievi Vaimuliku Akadeemia teoloogiakandidaadi kraadiga 1878. 1898. aastal kuulus ta Õigeusu rahvakoolide nõukogusse Balti kubermangudes. 1900. aastal määrati Aristov Tallinna Aleksander Nevski katedraali ülempreestriks ja Tallinna kirikute praostiks. Ta oli ka „Riia piiskopkonna teataja“ mitteametliku osa toimetaja.

Pärast 1917. aasta revolutsiooni suhtus Aleksei Aristov kriitiliselt Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku autonoomia kujundamisse ning kohaliku kiriku üleminekusse Moskva patriarhaadi alluvusest Oikumeenilise patriarhaadi jurisdiktsiooni alla. Ta kuulus nende vaimulike hulka, kes eelistasid senise kirikliku korra säilitamist. Sel põhjusel arreteeriti ta 1920. aastal ning peeti lühiajaliselt ülekuulamisel; kriminaalmenetlust ei algatatud ning ta vabastati peatselt.

Vaimuliku teenistuse kõrval tegeles ülempreester Aleksei Aristov aktiivselt teoloogiliste ja filosoofiliste küsimustega ning koostas ka venekeelse psühholoogiaõpiku.

Talle ei antud Eesti kodakondsust 1928. aastal, hoolimata kahekordsest taotlusest.

Tema teenistuskäik haridusalal:

• inspektori abi Kiievi Vaimulikus Seminaris 3.10.1878-10.1889
• õppejõud Riia Vaimulikus Seminaris 23.10.1880-1888
• rektor ja Pühakirja õpetaja Riia Vaimulikus Seminaris 29.12.1895-7.11.1909
• Riia piiskopkonna häälekandja Рижские епархиальные ведомости mitteametliku osa toimetaja
• Balti kubermangude õigeusu maakoolide nõukogu liige (1898)
• usuteaduste dotsent
• Riia piiskopkonna koolikomisjoni liige 1901-1909

Tema teenistuskäik preestrina:

• pühitseti diakoniks/preestriks 1888 Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) poolt
• pühitseti ülempreestriks 29.122.1895 Zalesje AÕ kirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) poolt
• esipreester Zalesje AÕ koguduses
• esipreester Tallinna Püha Neeva-Aleksandri koguduses 30.04.1900–1902 ning 26.11.1909–1920
• sama koguduse teine vaimulik alates 1920 kuni surmani 1931
• Tallinna venekeelsete koguduste praost 1909–1920
• Narva (vene) piiskopkonna nõukogu auliige 1924–1931
• teenis ka Keila-Joal Volkonskite mõisakirikus
• Tallinna praost
• erru arvatud 20.03.1931

Autasud:

• Püha Stanislavi  III orden 1884
• puusaehe (nabedrennik)
• peaehe
• kamilavka 1894
• rinnarist 1896
• Püha Anna orden II jrk 1896
• Püha Vladimiri orden IV jrk 1902
• Püha Vladimiri orden III jrk 1906
• palitsa 1909

Perekond:

Aleksei Aristovi pere: abikaasa Anna Aristova (Belikova) (sünd 1863), nende lapsed: Klaudia (sünd 1884), Boris (sünd 1886), Vjatšeslav (sünd 1891), Dimitri (sünd 1902).

Ülempreester Aleksei Aristov uinus 24. 06.1931 Keila kihelkonnas Kloogal ja puhkab  Tallinna siselinna (Aleksandri) kalmistul – kultuurilooline haud.