Avaleht/Õigeusu kirik maailmas/Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus

Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus

Tema Pühadus Oikumeeniline Patriarh Bartolomeus (ilmikunimega Dimitrios Archontonis) on sündinud 29. veebruaril 1940. aastal Türgis Imbrose (Gökceada) saarel Türgi kodanikuna. Tema vanemad olid kohalikud õigeusklikest kristlastest kreeklased.

Õpingud

Oma õpinguid alustas Tema Pühadus kodusaarel Imbrosel, kus ta lõpetas põhikooli. Keskhariduse omandas ta Istanbulis kreeka Zografion’i Lütseumis ja jätkas õpinguid Printsisaartel asuvas Halki Teoloogia Kõrgkoolis, mille ta lõpetas cum laude 1961. aastal. Samal aastal pühitseti ta kodusaarel diakoniks ja talle omistati vaimulikunimi Bartholomeos. 1961. – 1963. aastal läbis ta kohustusliku ajateenistuse Türgi sõjaväes reservleitnandina. Sõjaväeteenistuse läbimise järel jätkas ta õpinguid Rooma Orientalistika Instituudis, Bossey Oikumeenilises Instituudis Šveitsis ja Müncheni Ülikoolis. Doktorikraadi omandas ta 1968. aastal Rooma Gregoriuse Ülikoolis, kus kaitses edukalt väitekirja „Pühade kaanonite ja kanooniliste aktide kodifitseerimine õigeusu kirikus“. Patriarh valdab kreeka, türgi, inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja ladina keelt.

 

Kiriklik teenistus ja tegevus patriarhina

Õpingute järel määrati Tema Pühadus kohe Halki Teoloogilise Kõrgkooli prorektoriks. Samal, 1968. aastal pühitseti ta preestriks ja ülendati peagi arhimandriidiks. 1972. aastal asutati Oikumeenilises Patriarhaadis patriarhi kantselei ja patriarh Dimitrios I määras Bartolomeus’e selle juhatajaks. 1973. aasta detsembris valiti ta Philadelphia metropoliidiks ja alates 1974. aastast on ta Oikumeenilise Patriarhaadi püha sinodi liige. 1990. aastal valiti Tema Pühadus lesestunud Halkedoni metropoolia metropoliidiks. Patriarh Dimitrios I uinumise järel valis Oikumeenilise Patriarhaadi püha sinod 1991. aasta 2. novembril ühehäälselt ta uueks oikumeeniliseks patriarhiks.

Bartolomeus on enne patriarhiks valimist osalenud erinevate sinodaalsete komisjonide töös, esindanud Oikumeenilist patriarhaati rohkearvulistel konverentsidel ja kohtumistel, olnud Oikumeenilise patriarhaadi ametlikuks esindajaks suhetes Türgi valitsuse ja erinevate kirikutega.

Tema Pühadus on avaldanud arvukalt teadusartikleid, kõnesid ja jutluseid. Ta on Idakirikute Kanoonilise Õiguse Ühingu asutajaliige ja pikaajaline asepresident. Samuti Kreeta Õigeusu Akadeemia liige ja Viini Pro Oriente Instituudi auliige. Ta osales 15 aastat Kirikute Maailmanõukogu komisjoni Usk ja Kirikukord töös, neist 8 aastat selle asepresidendina. Võttis osa Kirikute Maailmanõukogu IV, VI, ja VII assambleest, millest viimasel valiti ta Kirikute Maailmanõukogu kesk- ja täitevkomiteede liikmeks. Oli 1990. aastal Genfis kokku tulnud üleilmse õigeusu kirikute oikumeenilise sinodi kokkukutsumist ettevalmistava komisjoni esimees.

Patriarhina on ta käinud arvukatel riigivisiitidel üle maailma ja apostellikel visiitidel pea kõigis õigeusu kirikutes ning teistes kirikutes erinevatel maadel. Tema Pühadus on seisnud õigeusu sõsarkirikute heade omavaheliste suhete ja kanoonilise korra hoidmise eest, lahendanud edukalt sõsarkirikute vahel kerkinud pingeid, korraldanud mitmeid üleilmseid kirikupeade kokkutulekuid. Eriliselt tuleb esile tõsta Tema Pühaduse panust kristlike kirikute vahelise dialoogi ja kristluse ning teiste religioonide vahelise dialoogi edendajana. Ta on tuntud kui „roheline patriarh“ tänu tema erilisele loodusearmastusele ja aktiivsele keskkonnakaitse alasele tegevusele.

Tunnustused ja autasud

Tema Pühadus on valitud Ateena Ülikooli teoloogia teaduskonna, Moskva Teoloogia Akadeemia, Yale Ülikooli, Londoni Linnaülikooli, Edinburgh’i Ülikooli, Belgia Leuven’i Katoliku Ülikooli ja veel paarikümne ülikooli või teaduskonna audoktoriks ning arvukate linnade aukodanikuks üle maailma. Ta on USA Kongressi kuldmedali ja arvukate teiste maade (sh Eesti) riiklike ja kiriklike autasude kavaler.

Suhted Eestiga

Patriarh Bartolomeus jälgis 1990. aastate esimesel poolel tähelepanelikult õigeusu kiriku olukorda Eestis. Peale Eesti õigeusklike korduvaid pöördumisi saatis ta mitmel korral Eestisse oma saadikuid tutvuma eesti õigeusklike olukorraga. Peale pikaajalist kaalumist otsustas ta toetada autonoomse Eesti-Apostlik Õigeusu Kiriku (EAÕK) taastamist ja 20. veebruaril 1996. aastal võttis Oikumeenilise Patriarhaadi püha sinod vastu otsuse taasaktiveerida 1923. aastal väljastatud EAÕK autonoomseks kirikuks tunnistamise tomose kehtivus ja seega EAÕK autonoomse kirikuna. Järgnevatel aastatel on Tema Pühadus isiklikult seisnud EAÕK ja selle tunnustamise eest teiste õigeusu kirikute poolt ning jälginud isaliku huviga arenguid Eesti kirikus, hoidudes seejuures igasugusest EAÕK siseasjadesse sekkumisest.

2000. aastal käis TP Patriarh Bartolomeus president Lennart Meri kutsel Eestis ametlikul visiidil, mille järel külastas ta ka paljusid kogudusi ning pidas loengu Tartu Ülikoolis. Visiidi käigus annetas president Lennart Meri talle Maarjamaa risti I klassi ordeni.

 Ülevaate koostanud preester Tihhon Tammes

 

[i] Oikumeenilise patriarhi täistiitel on: Tema Jumalik Pühadus, Konstantinoopoli – Uue Rooma – peapiiskop ja Oikumeeniline Patriarh, hr Bartolomeus. Oluline on tähele panna tema kahetist rolli: ta on Konstantinoopoli peapiiskop (s.o, Konstantinoopoli peapiiskopkonna esikarjane) ja oikumeeniline patriarh. Seega ei ole mingil juhul õige nimetada teda nn „Konstantinoopoli patriarhiks“, nagu seda mõnikord ekslikult tehakse.