BLEIVE Mihhail/Mihkel Jaani p – EAÕK märter- pühak
Mihhail/Mihkel Bleive oli eesti õigeusu vaimulik: köster-kooliõpetaja, diakon, preester, ülempreester, EAÕK märter–pühak. Ta sündis 29.10.1873 Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas Olustvere vallas köster Jaan/Ivan Bleive peres, lõpetas Riia Vaimuliku Kooli ja Vaimuliku Seminari 21.06.1894 ja omandas köster-kooliõpetaja kutse.
Mihhail Bleive pere: abikaasa Ljubov Bleive (Lugovski), nende lapsed: Theodor, Johannes, Sonja. Poeg Theodor Bleive oli EAÕK ülempreester, Johannes Bleive helilooja ja muusikateadlane. Isa Mihhail osales Riia piiskopkonna kongressides 1908-1914, töötas usuõpetajana Tartumaa ja Tartu linna koolides, võttis aktiivselt osa seltskonnaelust, laulis väga hästi ja pidas kirikus luulejutlusi alates 1918.
Ülempreester Mihhail Bleive mõrvati koos piiskop Platoni ja Tartu praost üpr Nikolai Bežanitskiga Eesti Töörahva kommuuni sõjaväelaste poolt Tartu Krediidipanga keldris 14.01.1919 ja puhkab Tartu Uspenski peakirikus.
Ülempreester Mihhail Bleive puhkab Tartu Jumalaema Uinumise katedraalkirikus. Isa Mihhail kanti 1999 Eesti piiskopkonna Pühade märtrite nimekirja ja kanoniseeriti 2012 Konstantinoopoli Püha Sinodi poolt EAÕK uusmärtriks ja pühakuks.
Tema teenistuskäik köster-kooliõpetajana ja koorijuhina:
- Püha Joanni kirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Arseni (Brjantsev) kirikumõisas 15.08.1894-1896
- köster–koorijuht Riia Püha Kolmainu naiskloostris 17.08.1896-02.01.1900
Tema teenistuskäik preestrina:
- pühitseti diakoniks/preestriks 02.01.1900 Riia Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalkirikus Riia ja Miitavi ülempiiskop Agafangeli (Preobraženski) poolt
- preester Laanemetsa Peetruse ja Pauluse koguduses 02.01.1900-27.02.1908
- preester Nõo Püha Kolmainu koguduses 27.02.1908-01.07.1915
- preester Rõngu-Tilga Issanda taevaminemise koguduses 01.07.1915-27.10.1916
- III preester Tartu Jumalaema uinumise koguduses 27.10.1916-15.02.1918
- pühitseti ülempreestriks 18.08.1918 Tartu Jumalaema uinumise katedraalkirikus Eesti piiskop Platoni (Kulbusch) poolt
- ülempreester Tartu Jumalaema uinumise koguduses 18.08.1918-14.01.1919
Tema teenistuskäik eestseisjana:
- Tartumaa eestseisja kandidaat 27.06.1910
- Tartumaa I eestseisja kohusetäitja 17.12.1910
- I eestseisja 14.12.1913
- I eestseisja 09.06.1917
Autasud:
- puusaehe (nabedrennik) 21.01.1904
- peaehe 30.01.1908
- kamilavka 06.05.1913
- rinnarist 29.06.1917
Kasutatud allikad:
- Anu Raudsepp. “Riia Vaimulik Seminar 1846-1918”. Tartu, 1998; lk 97
- “Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri”. Tallinn, 1975; Koostaja August Kaljukosk. EAA.5437.1.64, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Eesti õigeusk X-XXI saj”. Entsüklopeediline teatmik (vene keeles) . Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014; lk 42
- David Papp. “Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud”. Biograafiline leksikon (16.-20.saj). EAA. 5410.1. 247-249, käsikiri. Rahvusarhiiv
- Andreas Põld . “Eestimaa uusmärtrid”. Pärnu, 2013
- “Kultuur ja Elu”
- www.geni.com
- tema kohta Vikipedias
Lisa:
Püha märterpiiskop PLATON ja tema kaaskannatajad Mihhail ja Nikolai, mälestuspäev 14.jaanuar
Tulevane eesti piiskop Platon, ilmaliku nimega Paul Kulbush sündis 13.07.1869 Pootsi-Kõpus Pärnumaal. Tema isa oli kohalikus õigeusu kirikus köstriks. Paul õppis Arusaare õigeusu kihelkonnakoolis ning seejärel Riia Vaimulikus Koolis ja Seminaris. Väga hea õppeedukuse tõttu avanes võimalus jätkata õpinguid ilma õppemaksuta Peterburi Vaimulikus Akadeemias. Akadeemia lõpetas ta 1894 kandidaadi kraadiga.
1917 nõustus preester Paul vastu võtma piiskopikoha Eesti Õigeusu Kirikus. Tema pühitsemine toimus 31.12.1917 Tallinna Neeva Aleksandri katedraalis. Tema piiskopinimeks sai Platon.
Kohe peale pühitsemist alustas piiskop koguduste külastamist, kuigi see oli saksa okupatsiooni ajal väga raskendatud. Reisiti hobuvankriga, lageda taeva all. Igal pool, kus piiskop teenis peeti piiskoplik jumalateenistus ja hingepalve kalmistul. Toimusid vaimulikud vestlused ja rahvas sai kinnitust oma usus.
Peatselt tõusis päevakorda Eesti piiskopkonna moodustamine. Eriti Riia venelased olid ägedalt eestlastele oma piiskopivalitsuse andmise vastu, sest Eesti kuulus tollel ajal Riia piiskopkonna alla. Eesti saavutas siiski soodsa otsuse, seda eriti patriarh Tihhoni toetusel. Kuid venelased ei olnud sellise otsusega nõus – kirjutati kaebekirju piiskop Platoni kohta, mis puudutasid tema rahvuslikku meelsust. Piiskop jäi endale kindlaks ja jätkas oma tööd. Ta oli aktiivne Eesti iseseisvuse eest seisja, võttes osa ka Eesti Maapäeva tööst.
21.12.1918 olid enamlased teistkordselt haaranud võimu Tartus – raekoja torni tõmmati punane lipp. Selles keerukas olukorras otsustas õigeusu, protestandi, katoliku ja juudi vaimulikkond koos tegutseda. Piiskop Platon õnnistas kõiki öeldes:” Kui rasked ka poleks ajad, mis Jumal on meile saatnud, ometi on see täis õnnistust, sest nüüd saame me mõistma rohkem, kui kunagi enne, mida oleksime pidanud juba ammu aru saama – nimelt, et kõikvõimalike erinevaid nimesid kandvate uskude vahel on vaid inimeste ehitatud seinad. Kõrgel üle nende seinte on Jumal oma aujärjel – ja Tema on meie kõigi taevane Isa.”
02.01.õhtul vangistati piiskop Platon oma kodu lähedal enamlaste poolt. Miilitsastaabis hõiskasid enamlased rõõmu pärast, kui nad kuulsid, et vangistatu on Eesti õigeusu piiskop Platon. Vangipõli kestis 12 päeva. Need olid päevad täis alandusi. Piiskop, jäädes kindlaks usule kinnitas ja lohutas kaasvange, paludes neid vabanemise korral kõigile Eesti õigeusklikele edasi anda tema viimne õnnistus. Selleks ajaks teadis piiskop juba kindlasti, et ta hukatakse.
Vanglas olles luges Platon tihti oma kreekakeelset evangeeliumi. Komissari nõudmisele lugemine lõpetada, vastas piiskop: ”Niipea, kui ma vabaks saan, ülistan ma Jumalat.”
14.01.1919 hukati piiskop Platon Tartu Krediidikassa keldris koos preestrite Nikolai Beźanitski ja Mihail Bleivega. Veel hukati luteri pastorid Traugott Hahn ja Wilhelm Schwartz koos 14 auväärse Tartu linna kodanikuga.
Piiskop Platoni leinatalitus peeti Tartus Jumalaema Uinumise Kirikus 18.01. Eesti valitsus andis käsu tuua Platoni keha pealinna, kus toimus veel riiklik matusetseremoonia. Kiriklik matus toimus Tallinna Issanda Muutmise peakirikus, kus asub ka piiskop Platoni haud.
Kiriku õuel on ka piiskop Platoni mälestussammas, mis esmakordselt avati 1931- teistkordne, taastatud samba avamine toimus 1986. Taastamise eestvedajaks Suur-Kloostri Kild.
Väljavõte uurimusest: Andreas Põld . “Eestimaa uusmärtrid”.
