Kergu Püha Suurkannataja Sinaiida kogudus

KERGU PÜHA SUURKANNATAJA SINAIIDA KOGUDUS

Kergu kandi rahvani jõudis õigeusk nagu mujalegi Pärnumaale 19. sajandi keskel. Kergu õigeusu kogudus loodi 16.11.1852.

Algselt peeti jumalateenistusi Kergu mõisast renditud ruumides. 1861 ehitati surnuaiale esimene lihtne puukirik. Juba järgmisel aastal ehitati uus puukirik Kergu mõisa omaniku Sinaida Keiserlingi kingitud maatükile ja selles hoones peeti teenistusi kuni 1878. 1875-1878 ehitati samale kingitud maatükile praegune kirik arhitekt Gardenacki projekti järgi ja pühitseti usukannataja Sinaida auks.

Kergu kirik on maakivihoone, mille ilmestamiseks on õigeusu kirikule kohaselt kasutatud teisigi materjale, näiteks krohvipindu ja tellist. Hoone on traditsioonilise ülesehitusega. Läänes on pühakojal kõrge polügonaalse ülaosa ja madala ruudukujulise alaosaga torn, mida katab suhteliselt madal sigulkuplilise lõpetusega telkkiiver.

Ristikujulise põhiplaaniga kiriku nelitise kohal paikneb sibulkuppel. Hoonet ehivad karniisid, friisid ja avauste raamistused. Kiriku siseruum on võlvlaega. Altaril asus ikoon “Issand troonil”. 1980 lõpus tegi Kaisma kolhoos kirikule uue plekk-katuse ja taastas torni kuplid, mis 1941 lahingu ajal olid puruks lastud.

Koguduses teeninud vaimulikud:

Znamenski Feodor oli koguduse esimene preester

Verhoustinski Aleksei