Nõo Püha Kolmainu kogudus

NÕO PÜHA KOLMAINU KIRIK

Ehitamise aeg: 1873

Pühitsemine: 1873

Ajaloost: Nõo kogudus asutati 1852 eestlastest õigeusklikele, kes enne kuulusid Tartu Georgi kogudusse. Algul kasutati teenistusteks üüriruume. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärne, lääne pool kellatorniga, lubjatud maakividest ja punastest tellistest historitsistlik kirik valmis 1873. Nelitise kõrval on ristkülikukujuline apsiid ja nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulkupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga. Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtne, historitsistlik ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust. 1890 oli koguduses 525 ja 1938 160 inimest. 1962 liitusid kogudusega äsja suletud Elva koguduse peamiselt venelastest liikmed ja eestikeelsetele teenistusele lisandusid kirikuslaavikeelsed (Elva 1930.a-l ehitatud Peeter-Pauli puukirik- palvemajast sai pärast riigistamist elumaja). Kui 1970.a-l sagenesid Eestis vargused õigeusu kirikutest (peamiselt varastati ikoone, väärismetallist kirikuriistu jt kunstiväärtusi), murti 1977 suvel kahel korral sisse ka Nõo kirikusse. Taas toimus sissemurdmine 1993. 21. sajandi algul pandi eraannetuste abil Nõo kiriku katusele uus kate. Jumalateenistusi oli siis üks-kaks korda kuus vastavalt u 40–60 koguduseliikme soovile.

Kirik asub Nõo alevikus Tartumaal.

Jaanus Plaat

Koguduses teeninud vaimulikud:

Verhoustinski Nikolai oli koguduse esimene preester

Verhoustinski Vassili

Bezserebrennikov Vassili