Paadrema Püha Kolmainu kogudus

PAADREMA PÜHA KOLMAINU KOGUDUS

Ehitamise aeg: 1888–1889

Pühitsemine: 1889

Ajaloost: Ajaloolisel Läänemaal Varbla kihelkonnas asutati Paadrema(a) õigeusu kogudus 1884. Sealkandi inimesed olid õigeusu kirikuga liitunud juba 1883, mil kirikuvahetusliikumine Lihulas alguse sai. Algul peeti teenistusi taludes, 1885 valmis kool-palvemaja. Esimesed preestrid olid eestlased Aleksander Tamm (1884–1887) ja Nikolai Leisman (1887–1888). Enne neid käis piirkonna inimesi Pärnumaalt õigeusku võidmas Uruste preester Dionissi Tamm ja Kalli preester Stefan Bežanitski, kes salvis Paadremaa, Lihula ja Virtsu ümbruses kokku üle 3000 eestlase. 1887 võõrandati kiriku ehitamiseks Paadremaa mõisalt maavaldus (enne olid sakslastest mõisnikud ja pastorid igati kiriku ehitamise vastu võidelnud) ja ehitati kellatorni, suurema harikupli ja nelja sibulkupliga nurgatorniga maakividest ja tellistest kirik (arhitekt K. Nyman). Koos kirikuga valminud kihelkonnakooli kivimaja võõrandati koguduselt 1918 ja seal avati riiklik algkool. Liikmeid oli koguduses 1890 983 in ja 1913 1538 in. 1922 oli Paadremaa valla elanikest 35% õigeusku. 1939 oli koguduses 925 liiget ja 1970 81 annetajaliiget. Kirik asub Paadrema külas Pärnumaal.

Jaanus Plaat

Koguduses teeninud vaimulikud:

Tamm Aleksander oli koguduse esimene preester