Tartu Pühade Aleksandrite kogudus

KARLOVA PÜHA ALEKSANDRI KIRIK

Tartu Aleksander Nevski kogudusele pandi algus 30.08.1913, kui asutajad-liikmed 250 allkirjaga esitasid sellekohase palvekirja Riia ja Miitavi ülempiiskop Joannile.
Ülempiiskop Joann andis sellele ettevõtmisele oma õnnistuse ja määras preester Anton Laar’i 26.10.1913 Penuja kogudusest Võnnu-Kärsa koguduse preestriks, elukohaga Tartus ja ülesandega korraldada uue koguduse rajamist ja korjata raha uue väärika kiriku ehitamiseks Tartu Karlova eeslinna.
17.04.1914 tuligi ülempiiskop Joannilt luba nr 1345 ja õnnistus kiriku ehitusega alata. Sama aasta 27.05, nelipüha kolmandal päeval, toimus kirikule nurgakivi panek ülempiiskop Joanni osavõtul.
Vaatamata raskustele edenesid kiriku ehitustööd siiski nii jõudsasti, et 1914 sügiseks sai alumine kirik niikaugele valmis, et seda võidi tarvitamiseks sisse pühitseda.
Alumise kiriku peaaltar “Jumalaema Kaitsmise” auks pühitseti ülempiiskop Joanni poolt sisse 21.11.1914. Teine kõrvalaltar “Saarovi imeteotegija püha Serafimi” auks pühitseti ülempiiskop Joanni poolt sama aasta 02.12.
Tartu Aleksandri kiriku juure kujunes välja 2 pihtkonda – eesti ja vene pihtkond ja sellepärast korraldati jumalateenistused eraldi eesti ja slaavi keeles.
1915.08. olid kiriku ehitustööd lõppenud ja septembri algul võttis ehituskomitee ka ehituse vastu.
Ülemise kiriku pühitsemine ülempiiskop Joanni poolt toimus sama aasta 26.09. Ülemises kirikus pühitseti põhjapoolne kõrvalaltar “Suurvürstinna Olga” auks.

Preester Vadim Rebase

Loe lisaks diakon Toomas Eriksoni bakalaureusetööd “Tartu Aleksandri(te) õigeusu kiriku ja koguduse ajalugu aastatel 1913–1940”

Tartu Ülikool 2014

Koguduses teeninud preestrid:

Laar Anton oli koguduse esimene preester