Jõulupaastu alguses

Jõuluks valmistumine

Heitkem pilk sellele, kuidas Õigeusu Kirik 25. detsembrile eelnevatel nädalatel Kristuse sündimise püha tähistamist ette valmistab.

See ettevalmistuste aeg on palju lihtsamalt üles ehitatud kui lääne kirikute advent. Siiski tunneme tasapisi hinge avanevat saladusele, mis meile kingitakse.

Kuigi 15. november märgib paastuaja algust, hakkavad jumalateenistuse tekstid lähenevaid jõule kuulutama alles 21. novembril, Neitsi Maarja templisseviimise pühal. Sellel laulatuse pühal lauldakse võidukalt mõningaid just jõuluks mõeldud kirikulaule, mida Kreekas saadab lausa kirikukellade helin: Kristus sünnib, kiitke! Kristus tuleb taevast, minge vastu! Kristus on maa peal, tõstke ennast kõrgesse! Laula, kõik maailm, Issandale, ja kiitke Teda, inimesed, rõõmsalt lauldes, sest Tema on oma au üles näidanud!. Neid laule lauldakse igal pühapäeval ja suurtel pühadel hommikuteenistuse ajal kuni jõuludeni.

Seejärel, 30. novembril, apostel Andrease päeval, kuuleme õhtujumalateenistuse ajal laule, mis kutsuvad meid tarkade kombel teele asuma. Hõiska, Jesaja, võta kuulda Jumala sõna ja kuuluta Neitsi Maarja kohta: Põõsas põleb jumalikkuse hiilguses, aga ei põle ära. Valmista ennast, Petlemm! Eeden, tee lahti oma värav! Targad, asuge teele, et näha sõimes mähkmetesse mähitud Lunastajat, Teda, keda kuulutab koopa kohal hiilgav täht, eluandjat Issandat, kes päästab inimsoo.

Samal päeval, kiitusstihiirade ajal, kõneleb ime ilmumisest teinegi kirikulaul: Petlemm, võta vastu See, kes on ise Jumala linn, sest loojumatu Valgus tuleb, et sinus sündida. Inglid, imestlege taevas, inimesed, austage maa peal Jumalat; Pärsia targad, tooge oma kolmekordselt väärtuslikud annid. Iga hing kiitku kõikide Loojat!

Nende kahe lauluga oleme juba häälestatud Kristuse sündimise püha lainele. Kogu maailm on kokku kutsutud, et võtta vastu Jumalakandja Neitsi. Nõnda on prohvet Jesaja kutsutud rõõmust hüppama ning ette kuulutama Neitsi imet, kes hakkab last ilmale tooma ilma, et teda hävitaks jumalik tuli, mida ta endas kannab. Ja niisiis peab Petlemma linn valmistuma Neitsi ja tema jumaliku lapse, loojumatu Valguse vastuvõtuks. Paradiis peab oma uksed avama. Teises laulus, mille laulmist alustatakse 20. detsembril, on täpsustatud sidet Petlemma ja paradiisi vahel. Me kuuleme: Valmistu, Petlemm – Eeden on kõigile lahti tehtud! Hõiska, Efrata – Elupuu on koopas Neitsist võrsunud. Sest tema emaihu oli otsekui vaimulik paradiis, millest kasvas üles jumalik võsu. Temast süües saame me osa elust ega sure nagu Aadam… Niisiis näeme, et Kristuse sünd Petlemmas avab meile uuesti Eedeni ehk paradiisi. Sellest hetkest peab Eedeni aed meile oma uksed avama.

Ka targad peavad teele asuma, et õigeks ajaks Petlemma jõuda – neil on pikk maa käia. Kiitusstihiirade tekst kutsub ka karjaseid valvama, inimesi laulma ning ingleid imestlema. Niisiis kõik elav peab juba Jumalat ülistama meile tehtud kingituse eest.

Sama peateema kordub kogu jõulueelsel ajal. Eelkõige näeme Neitsit jõudmas järjest lähemale Petlemma koopale. Mõned laulud räägivad temast kui veatust utekesest, kes toob ilmale Jumala Talle, teised aga, et ta on harimata maa, mis elu vilja kannab või õliastja, mis levitab oma vaimset hõngu. Need veenvad pildid, mida meile järjepanu silme ette manatakse, lubavad vähehaaval maitsta seda kirjeldamatut salaasja, et Jumal tuleb meie keskele. Nagu tunneksime püha perekonna vaimu juba nende ettevalmistuste keskel, mis rüütavad meie hinge Messia tulekuks.

Teine moodus, kuidas bütsantsi liturgia jõuluks valmistub, on kõiki prohveteid ja Vana Testamendi pühakuid meelde tuletades. Mitmeid pühakuid austatakse just detsembrikuus: Nahumit 1., Habakuki 2., Sefanjat 3., Haggaid 16. ja Taanieli 17. detsembril. Niisiis kuulutasid kõik need prohvetid Messia tulekut.

17. detsembril, kaheksa päeva enne Kristuse sündimist, austatakse koos Taanieliga ka kolme noormeest: Hananjat, Miisaeli ja Asarjat. Nendest jutustatakse Piiblis, just Taanieli raamatus – nad visati põlevasse ahju, kui nad keeldusid kummardamast kuningas Nebukadnetsari kuju ees. Kuigi ahi põletas sellele lähedale astunud kaldealased, jättis see terveks kolm noormeest, kes kiitsid Jumalat kesk tuld.

Idakiriku pärimus näeb selles imes Maarja jumaliku emaduse ettekujutust. Jõulude ajal lauldakse nii: Kastesadaja ahi näitas ette äramõistmatut imet, sest ta ei põletanud temasse visatud noormehi. Nõnda ei põletanud ka jumalik tuli Neitsiihu, kelle sisse Ta maha tuli. … See seletab, miks meenutatakse neid kolme noormeest 17. detsembril ning ühel kahest Kristuse sündimise pühale eelneval pühapäeval koos kõigi teiste prohvetite, peavanemate ja Kristuse esivanematega. Niisiis kõikide nendega, kes alates Aadamast on ette valmistanud Jumala Poja saabumist maa peale.

Viimasel pühapäeval enne jõule loetakse jumalateenistusel Matteuse evangeeliumit, et meile meenutada Jeesuse põlvnemist maa peal. See näitab meile ka seda, et sündimine Jumala Poja ihu järgi, mida me pühitseme mõned päevad hiljem, on sajanditepikkuse ootamise lõpptulemus. Kõik koondub sellesse ühte hetke, kui Jumal tegi endast inimese. Peab mõistma, et miski ei saa peale seda enam samaks jääda. See on siin mainitud laulude mõte, mis ütlevad, et Eedeni aed hoiaks oma väravad lahti. Pühade ajal kuuleme öeldavat, et paradiisi astumist keelav tulemõõk pöörab kõrvale, nagu ka elupuud valvav keerub. Ja mina võin jälle maitsta rooga paradiisis, kust mind käsust üleastumise pärast välja lükati.

Selles seisnebki jõuluks valmistumise eesmärk – jõuda tagasi paradiisi, kuna Jumal võtab enda peale inimsoo patud, saades nende õnnistuse pärast inimeseks.

Niisiis on meil oma südamete ettevalmistamiseks vaid nelikümmend päeva.